Swedbank P&C Insurance’i 2021. aasta statistika põhjal olid ligi 40 protsenti kodukindlustuse kahjujuhtumitest seotud veega. Veekahjud on üldjuhul märkimisväärsed, sest sageli tuleb lisaks enda kodule taastada ka naabri elamine. Swedbanki kodukindlustuse kahjusummade arvestuses moodustavad veekahjud suurusjärgus poole. Kahjujuhtumi korral on kindlustus enamasti suureks abiks, kuid teinekord on koduomanikud segaduses, milliste veekahjude vastu nad on kaitstud ja milliste mitte.
Swedbanki riskikindlustuse valdkonnajuht Liina Laks selgitab lähemalt, mis tüüpi veekahjude korral võib kindlustusele loota.
Torude lõhkemine
Kõige sagedasem veega seotud kahju on torude lõhkemine või lekkimine. Tihti on tegu pikaajaliste protsessidega, näiteks loomuliku kulumise või läbi roostetamise tulemusega. „Kui toru puruneb rooste tõttu ja vesi kahjustab ehitise siseviimistlust, siis hüvitab kindlustus siseviimistluse kulud,“ kommenteerib Laks. „Küll aga ei hüvita kindlustus lõhkenud toru asendamise ega taastamisega seotud kulusid.“
Vihmavee lekked
Sügistormide ajal võib tugeva vihmasaju tõttu tungida vesi ootamatult läbi katuse ning põhjustada paksu pahandust. „Swedbanki kodukindlustus katab esmakordse vee läbijooksu katuse kaudu või ka juhul, kui katus on saanud kannatada ettenägematu välise sündmuse tõttu, näiteks on murdunud puu oksad katuseplaati vigastanud,“ räägib Laks.
Üleujutused ja pinnavee tõusud
Loodusnähtused nagu üleujutused ja pinnavee tõusud võivad samuti laastada ehitisi ja tekitada palju kahju. „Kui ootamatu pinnaveetõus või üleujutus põhjustab ehitise või selle konstruktsioonide vajumise, kerkimise või paisumise, siis õnneks korvab kindlustus sellega seotud kahjud,“ kommenteerib Laks.
Valede või defektsete ehitusmaterjalide kasutus
Endale kodu ehitades või ostes tasub kindlasti hoolikalt jälgida, et ehituskvaliteet vastaks nõuetele, sest valede või vigaste ehitusmaterjalide kasutus või vigane ehitus- või remonditöö ei kuulu kindlustuskaitse alla. „Küll aga korvame kahju, kui toimunud on äkiline ja ettenägematu sündmus,“ toob Laks välja. „Kuid me ei hüvita seda osa, mis kahju põhjustas. Näiteks kui veetoru oli ehitaja poolt paigaldatud valesti ning see põhjustab uputuse, siis hüvitatakse kodule tekkinud veekahju, kuid ei asendata veetoru.“
Kodukindlustusest on veekahjude puhul küll palju abi, kuid iga juhtumi korral jääb kindlustusvõtja kanda siiski omavastutus, seetõttu on mõistlikum teha kõik endast olenev, et võimalikke kahjujuhtumeid ära hoida. Siin on Sulle mõned nipid:
1. Tea, kus asub sinu korterisse või majja tulev peakraan ning veendu, et seda teavad ka sinu pereliikmed. Tõsise lekke või veetoru purunemise korral võib tõsiste kahjustuste tekitamiseks kuluda vaid mõni minut. Oluline on teada, kus ja kuidas veevarustust sulgeda.
2. Kontrolli regulaarselt oma veetorusid ja seadmeid, mis kasutavad vett, et nende all ja ümbruses poleks märke veest. Väiksemad lekked võivad suhteliselt kergesti avastamata jääda, kuid põhjustada aja jooksul olulisi kahjusid.
3. Hoia oma vihmaveerennid prahist puhtad. Kuigi lehed on ummistunud vihmaveerennide kõige levinumad süüdlased, ärge arvake, et see on ainult sügisene probleem. Kui vesi jookseb mööda maja külge alla või kui vihmaveerenn näib olevat longus, on need tõenäoliselt ummistunud ja vajavad puhastamist.
4. Kontrolli oma katust nii seest kui väljast. Kontrolli oma pööningul võimalikke märke vee lekkimisest läbi katuse. Otsige taladel niiskeid kohti või kipsilt pruunikaid plekke.
5. Torude lõhki külmimise takistamiseks tee endast olenev, et temperatuur ehitises ei langeks alla 0 kraadi. Kui kinnistu jääb pikemaks ajaks järelevalveta ja seda kütteperioodil ei köeta lase vee- ja küttetorustik veest tühjaks.
6. Kontrolli regulaarselt kodu välisseinu, et tuvastada võimalikke pragusid ning ennetada vee sissetungi katkise konstruktsiooni kaudu.
