Möödunud aasta viimases kvartalis vähenes Eesti SKP maht 4,1%, mis viis kogu aasta 1,3-protsendilisse langusesse. Esialgsetel andmetel oli Eesti majandus ainus Euroopa Liidus, mis 2022. aastal vähenes. Kiire inflatsioon hoidis jooksevhindades majanduskasvu aga tugevana. Nii suurenes SKP nominaalselt 15,1%, mis oli viimase 14 aasta kiireim tulemus.
Kuigi neljanda kvartali püsivhindades SKP kukkumine oli Swedbanki ootuste lähedal, muutis aasta kogupilti see, et Statistikaamet korrigeeris allapoole kõiki eelnevaid kvartaleid, mis muutis 2022. aasta majanduslanguse oodatust sügavamaks. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna vähenesid eelmisel aastal kõik kvartalid eelmise suhtes, ehk tehnilises mõttes algas Eestis majanduslangus juba teises kvartalis – selleks ajaks oli SKP vähenenud kaks kvartalit järjest. Samas tuleks arvestada, et Statistikaamet on varem oma esialgseid SKP numbreid parandanud ja tõenäoliselt teeb seda ka edaspidi.
Neljandas kvartalis muutus majanduslangus laiapõhjalisemaks – 20 tegevusalast suurenes lisandväärtus vaid kuues, millest kaugelt kõige suurema panuse andis põllumajandus. Üle pika aja läks langusesse tehnoloogiasektori lisandväärtus – viimati vähenes see 2017. aasta alguses. Aasta kokkuvõttes ületas lisandväärtuse kasvuga tegevusalade arv vähenenud lisandväärtusega tegevusalasid, kuid see vahe ei olnud märkimisväärne. Möödunud aastal toetas majanduskasvu enim pandeemiast taastuv majutus ja toitlustus, kuid suurimaks piduriks olid kinnisvaraalane tegevus, energiatootmine, kaubandus ning põllu- ja metsamajandus.
Eelmise aasta majanduskasvule andsid tugeva löögi energiakriis ja kiire inflatsioon ning nii sise- kui välisnõudluse vähenemine. Aasta teisel poolel hakkasid laenukohustustega majapidamiste ostujõudu mõjutama ka kõrgemale tõusvad intressimäärad. Mitmed tegevusalad – eriti töötlevas tööstuses ning veonduses ja laonduses – kannatasid Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu. Ootuspärast süvenesid aasta lõpus eratarbimise ja ekspordi mahud – vähenesid nii kaupade kui teenuste eksport. Eratarbimise languse taga oli juba üle aasta kestnud ja süvenenud majapidamiste ostujõu vähenemine. Ekspordi vähenemist põhjustasid aga välisnõudluse nõrgenemine Eestist eksporditud kaupadele ning 2021. aasta lõpus toimunud ühekordne suurtehing Volkswageni tarkvaralitsentsi ekspordiga, mis tõstis siis teenuste ekspordi jaoks võrdlusbaasi kõrgele. Kuna aasta esimesel poolel eratarbimine ja kolmel esimesel kvartalil eksport suurenesid, siis nende mahud kasvasid ka aasta kokkuvõttes.
Investeeringute kasv kiirenes neljandas kvartalis 13 protsendini – taga olid peamiselt ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse ja majapidamiste investeeringud eluruumidesse. Kui ettevõtete investeeringute kasv transpordivahenditesse oli pigem ühekordne suurem muutus, siis majapidamiste 29% investeeringute kasv eluhoonetesse oli üllatav, kuna samal ajal vähenes tehingute arv kolmandiku võrra.
Euroala majandus on sügisel oodatust veidi paremas seisus. Energiakriis ei ole küll täielikult kadunud, kuid see on praeguseks leevenenud. Nõrgemas seisus ja viletsama väljavaatega on Rootsi majandus ning ka Soomele ootame selleks aastaks kerget langust. Eesti tööstusettevõtete tellimuste vähenemine on süvenenud. Tootmise ja ekspordi väljavaade esimeses kvartalis küll veidi paranes, kuid see on jätkuvalt nõrk ja ebakindel. Samuti on suurenenud ettevõtete osakaal, kelle jaoks ebapiisav nõudlus on peamiseks äritegevust piiravaks teguriks.
SKP püsivhindades kukkus neljandas kvartalis ligi kahe aasta tagusele tasemele ning praeguse prognoosi järgi jätkub aastases võrdluses majanduse mahu vähenemine ka selle aasta esimesel poolel. Kui eelmisel aastal oli Eesti majandusele positiivse mõjuga mitmete pandeemiast taastuvate tegevusalade – muuhulgas majutuse ja toitlustuse, meelelahutuse ja vaba aja, veonduse – lisandväärtuse suurenemine, siis sel aastal peaks see mõju vähenema. Aasta esimest poolt mõjutavad nõrgem välisnõudlus ning kiire inflatsiooni ja tõusvate intressimäärade tõttu ostujõu langus.
Inflatsiooni oodatava aeglustumisega ostujõu langus aga pidurdub ning mõningase viiteajaga peaks Hiina majanduse avanemine parandama välisnõudlust. Samas avaldub ka rahapoliitika karmistamise mõju viiteajaga. See võib Euroopa Keskpanga, aga ka teiste suuremate keskpankade, liigse intressimäärade tõstmise ja bilansimahu vähendamise tulemusel majanduskasvu ja koos sellega, nõudluse kasvu pidurdada. Jätkuvalt lisab ebakindlust majanduse väljavaate kohta Venemaa sõjategevus Ukrainas. Tööpuudus peaks sel aastal suurenema mõõdukalt. Hõivatute arv küll väheneb, kuid eelmise aasta kiire tõus on hõivemäära juba kõrgele tõstnud. Samuti peaks palgakasv tugev püsima. Need tööturu näitajad peaksid majanduskasvu toetama, kuid samal ajal võivad hoida ka hinnakasvu kiirena – eriti, kui palku liiga hoogsalt tõestatakse. Ka riigirahandus peaks olema majandust stimuleeriv.
