Vaatamata juba mitu kuud kestnud ostujõu langusele, kasvab tarbimismaht jaekaubanduses tugevasti. Aprillis suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht ehk hinnakasvuga kohandatud jaemüük aastases võrdluses 12% ning selle aasta esimese nelja kuuga on see kerkinud 11%.
Möödunud aasta aprillis olid eriolukorra tõttu küll kaubanduskeskused suletud, kuid ka seda baasefekti arvestamata oleks jaemüügimaht aastases võrdluses korraliku kasvu teinud.
Kuigi autokütuse hind on rekordkõrgel, suureneb selle tarbimine kiiresti. Aprillis kasvas mootorkütuse jaemüügimaht aastases võrdluses 13% ja selle aasta nelja kuuga on see suurenenud ligi viiendiku võrra. Eesti keskmise palgasaaja ostujõud on pikka aega ja tugevasti kasvanud. Märtsis oli Eesti elanike ostujõud langenud aga ligi kolme aasta taguse tasemeni. Viimati vähenes ostujõud 12 aastat tagasi. Veel märtsis sai keskmise palga eest rohkem autokütust osta kui 10 aastat tagasi, mil bensiinihinnad samuti kõrgele tõusid.
Ostujõu vähenemine hakkab tarbimist üha rohkem piirama
Kuigi tarbijate kindlustunne on juba alates möödunud aasta sügisest kiiresti nõrgenenud, oli inimeste kindlustunne püsikaupade ostmiseks aprillis veel jätkuvalt tugev. Ostujõu vähenemine hakkab aga tarbimist üha rohkem piirama. Samas toetavad tarbimist elanike hoiuste kasutamine, välisturistide arvu suurenemine ja Ukraina sõjapõgenikud.
Erakorraliselt suured hoiused peidavad endas potentsiaalselt nõudlust
Kuigi eraisikute hoiuste kasv on juba alates möödunud aasta sügisest kiiresti aeglustunud, suurenesid need aprillis aastases võrdluses ligi 11%. Kui arvestada pandeemiaeelset ehk 2015-2019. aastate hoiuste kasvutrendi, siis olid hoiused käesoleva aasta aprillis ligi 1,8 miljardit eurot sellest trendist suuremad, mis on 11% selleks aastaks prognoositud eratarbimisest või üle 5% SKP-st.
Sellised erakorraliselt suured hoiused on nõndanimetatud ootel olev nõudlus, mida juba praegu kasutatakse ja mis on ka potentsiaalne tarbimine. Samas tuleks arvestada, et kuna need hoiused on koondunud rohkem suuremate hoiustega ja suuremate sissetulekuga inimeste kätte, siis ei tohiks selle raha tarbimist jaekaubanduses ülehinnata.
Turistide arvu tõus toetab jaekaubandusmahtude suurenemist
Enne pandeemiat oli mitteresidentide tarbimise osakaal Eesti eratarbimises ligi 12%, kuid eelmisel aastal jäi see alla 4%. Samas kulutavad Eesti inimesed oma raha välisreisidel ning need osakaalud olid eratarbimisest vastavalt 2019. aastal ligi 10% ja möödunud aastal alla 4%. Reisimine on küll hoogustumas ja märtsis oli majutatud välisturiste Eestis juba ligi 9 korda rohkem kui aasta tagasi, kuid see number oli 38% allpool pandeemiaeelset, 2019. aasta taset.
Turistide arvu tõus toetab jaekaubandusmahtude suurenemist. Lisaks turistidele pakuvad jaekaubandusele täiendavat tarbimismahtu ka sõjapõgenikud Ukrainast, keda on siia saabunud juba üle 40 000, mis on ligi 3% Eesti käesoleva aasta alguse rahvaarvust.
Eestis jaemüügikasv poole kiirem, kui Euroopa Liidus keskmiselt
Eesti jaekaubandusettevõtete jaemüügimaht tegi aasta esimeses kvartalis poole kiirema kasvu, kui Euroopa Liidus keskmiselt. Kuigi mitmes liikmesriigis oli see kasv Eestist veelgi tugevam, oli selle põhjuseks osades riikides ka möödunud aastane eriolukord ja väga madal võrdlusbaas. Küll aga puudus selline võrdlusbaasi mõju Leedus, Poolas ja Sloveenias.
