Palgakasvu aeglustumine teises kvartalis jätkus. Mediaanpalk tõusis aastaga 8 protsenti. Palgakasv oli kiirem palgaskaala alumises otsas tänu miinimumpalga tõusule aasta algul.
Palgatõus avalikus sektoris oli endiselt kiirem kui erasektoris, kuigi vahe erasektoriga on oluliselt vähenenud. Keskmine töötasu suurenes riigisektoris aastaga 8 protsenti ja erasektoris 7 protsenti. Kõige kiiremini kerkisid palgad tervishoius, kus aprillis toimus kollektiivlepingus paika pandud palgatõus. Ka hariduses suurenesid töötasud keskmisest rohkem.
Sel aastal kasvab keskmine brutopalk Swedbanki prognoosi järgi 7 protsenti. Palgakasv aeglustub oluliselt, kuna nõudlus tööjõu järele on vähenenud ja ettevõtete kehv majanduslik olukord ei luba palku tõsta nii palju kui varem. Riigirahanduse keeruline seis piirab palkade tõusu avalikus sektoris.
Ostujõu taastumiseks kulub kokku kuus aastat
Sel aastal kasvab keskmise netopalga ostujõud vaid 2 protsendi võrra. Järgmisel aastal palgakasv aeglustub, hinnatõus kiireneb ja maksutõusud haukavad täiendava tüki tarbija rahakotist. Seetõttu väheneb keskmise netopalga ostujõud 2025. aastal 2 protsendi võrra. Keskmise palgasaaja ostujõud jõuab kiire hinnatõusu eelse tasemeni alles 2026. aastal, kui keskmine netopalk tõuseb märgatavalt nn maksuküüru kaotamise tõttu.
Keskmine pension tõusis teises kvartalis aastaga 11 protsenti. Pensionid on viimastel aastatel hoogsalt kasvanud. Kui keskmine netopalk jõuab hindadele järele 2026. aastal, siis keskmise pensioni ostujõud on juba taastunud.
Maksutõusud tekitavad tarbijates ebakindlust
Inimeste kindlustunne on augustis taas vähenenud. Hinnang oma pere rahalisele olukorrale on muutunud kehvemaks. Oodatakse kiiremat hindade kasvu ja suuremat tööpuudust. Kõrgemad hinnad ja ebakindlus tuleviku suhtes mõjutavad majapidamiste käitumist – ostetakse vähem ja odavamaid kaupu. Swedbanki kaardimaksete andmed näitavad, et ka suvekuudel oli tarbimine ettevaatlik.
