- Raudtee Eesti osa ehitusmaht moodustab poole eelmise aasta ehitusmahust.
- Rail Balticu ehitus suurendab Eesti majandust aastatel 2022-2026 0,2 kuni 0,6 protsendi võrra.
- Teisi suuri taristuprojekte tuleb targalt planeerida, et ehitussektor üle ei kuumeneks.
Rail Balticu ehitusel on siinsele majandusele oluline positiivne mõju. Raudtee ehitus annab tööd kohalikele ehitusfirmadele isegi juhul, kui peatöövõtjad on suured Euroopa firmad. Siiani, peamiselt planeerimise faasis, on välismaa firmad võitnud kolmveerandi Rail Balticu lepingute mahust.
Rail Balticu eelarve, ligi 6 miljardit eurot, moodustab 5% Baltikumi ühe aasta majanduse kogutoodangust. See jaguneb aga mitme aasta peale, kuna raudtee ehitusele kulub praeguste plaanide järgi 4-5 aastat. Suuremad ehitustööd peaksid algama 2022. a. ja lõppema 2026. a. Selleks ajaks peaks majandus ja ehitus praegusest majanduskriisist juba enam-vähem toibunud olema.
Raudtee Eesti osa ehitusmaht on 2018. aasta lõpu eelprojekti järgi 1,6 miljardit eurot. See moodustab poole Eesti eelmise aasta ehitusmahust. Rajatiste 2019. aasta ehitusmahtu ületab Rail Balticu ehituseelarve koguni 1,6 korda.
Rail Balticu ehitus suurendab Eesti SKPd aastatel 2022-2026 0,2 kuni 0,6 protsendi võrra. Lisaks otsesele positiivsele majandusmõjule täiendava nõudluse ja töökohtade näol ehitussektoris, toob raudtee ehitus Baltikumi uut tehnoloogiat ja teadmisi. Piirkonna parem ühenduvus parandab kaupade ja inimeste liikumist, suurendab regiooni konkurentsivõimet ja tootlikkust. Kiire raudteeühendus elavdab tööturgu, turismi ja haridusmaastikku, kuna inimesed saavad kiiremini ja mugavamalt ühest kohast teise liikuda.
Valitsus peaks teiste suuremate ehitusprojektide planeerimisel arvestama Rail Balticu mõjuga, kuna liiga kiire nõudluse kasv võib tähendada ehituse ja ehitusmaterjalide tööstuse ülekuumenemist. Rail Balticu peamine ehitusperiood kattub Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodiga 2021-2027, mis varasemalt on tähendanud infrastruktuuri rajamise hoogustumist.
Pikema inglisekeelse ülevaate Rail Balticu teenal leiate aadressilt: https://www.swedbank-research.com/english/macro_focus/2020/20-06-18/index.csp