2022. aasta on kodulaenu omanikele eriline. Paljud said uue kodu, kuid pea kõik said sellega koos ka kõrgema euribori.
Kinnisvara- ja eluasemelaenude turg oli aasta esimesel kolmel kvartalil aktiivne. Viimases kvartalis algas rahunemine, mille mõjuteguriteks olid üldine hinnatõusust põhjustatud ärevus tuleviku osas ning inflatsiooni ohjeldamise eesmärgil kasvav euribor. Eesti Panga andmetel on oktoobri seisuga eluasemelaenude jääk aastaga kasvanud 11,8%.
Keskmine eluasemelaen
Keskmine eluasemelaenu summa kasvas aastaga 10 000 eurot ja jõudis 113 000 euroni. On igati mõistetav, et kui piirkonniti on kinnisvara hind erinev, siis on see nii ka laenusummadega. Kallim kinnisvara on Tallinnas/Harjumaal ning seal on laenusumma keskmiselt 132 000 eurot (kasv aastaga võrreldes +13 000 eurot). Järgneb Tartumaa keskmise laenusummaga 111 000 eurot (kasv aastaga +18 000 eurot), Pärnumaa 91 000-eurose (+17 000 eurot) ja Raplamaa 86 000-eurose summaga (+10 000 eurot). Väikseimad laenusummad, keskmiselt 39 000 eurot, võetakse Ida-Virumaal ning see on ka piirkond, kus keskmine laenusumma ei ole aasta jooksul muutunud. Regioonide võrdluses on suurima ehk Tallinna/Harjumaa ning väikseima ehk Ida-Virumaa keskmise laenusumma vahe 93 000 eurot.
Piirkonda arvestamata on uute varade ostmiseks võetav laen keskmiselt 166 000 eurot, sealhulgas korteritel 148 000 eurot ja majadel 188 000 eurot.
Keskmiselt võetakse laen uus laen 24,2 aastaks. Eelmisel aastal võeti laen keskmiselt 22,6 aastaks. Kuna keskmine laenusumma on kasvanud, siis on ootuspärane ka keskmise laenuperioodi pikenemine.
Keskmine laenuvõtja
Kodulaenu võtja on aktiivses tööeas inimene. Üldistades saab öelda, et ligikaudu pool laenusaajatest on kuni 35-aastased ja pool vanemad. Vanuse järgi jagades moodustavad suurima grupi ehk 23% kodulaenuvõtjatest isikud, kelle vanus jääb 31–35 eluaasta vahele. Sellises suurusjärgus on see püsinud aastaid ja selles vanusegrupis võetakse ka kõige suuremad laenud. Üle 46-aastaste vanusegrupp on eelnevate aastatega võrreldes kasvanud 2 protsendipunkti, tõustes 20%-ni. Siin võib juba eeldada, et nad soetavad teist kodu või suvekodu, sest möödunud aastatega võrreldes on ka keskustest väljaspool toimunud muutused. 19% moodustavad laenuvõtjad vanusevahemikus 26–30 eluaastat, kuni 30-aastaseid laenuvõtjaid on 26%.
Enim laenusid – 59% laenudest võetakse Tallinnas/Harjumaal. Väga pikka aega on Tallinna/Harjumaa osakaal olnud suurusjärgus 63–64% ning muutus vähenemise suunas on toimunud just möödunud aastal. Sealjuures on põnev, et Tartumaa osakaal (16%) on püsinud stabiilne ning ümberjaotumine on toimunud teiste maakondade vahel.
58% laenuvõtjate netosissetulek on üle 2000 euro. 33% laenuvõtjatest teenib vähemalt 3000 eurot ja neist on juba ligi pool majaostjad. Kuni 1500-eurose sissetulekuga laenuvõtjate osakaal langeb, kuid on suurusjärgus 20%.
Sissetulekute juures tuleb siiski rõhutada, et 41% laenuvõtjatest võtavad laenu koos, seega ka sissetulek laenu teenindamiseks liidetakse laenuvõtjate kohta kokku. Korteriostjatest võtab laenu üksi kolmveerand ning majaostjatest kolmandik.
Omafinantseering
62% laenuvõtjatest kasutavad omafinantseeringuna kuni 30 000 eurot. Keskmine omafinantseering on 38 000 eurot ning see on tõusnud võrreldes eelmise aastaga 1000 eurot. Sealjuures KredExi käendusega laenudel, kus omafinantseeringu nõue on minimaalselt 10%, kasutatakse keskmiselt 15 550 eurot (+950 eurot). Ligikaudu viiendik laenuvõtjaid on kasutanud omafinantseeringu katteks olemasolevat kinnisvara.
33% laenuvõtjatest panustab omafinantseeringuks 15–25% tehingu hinnast ning 34% laenuvõtjatest vähemalt 25%.
Mida osteti?
Swedbanki väljastatud laenude toel osteti 69% juhtudel korter ja 30% juhtudel maja (sh paaris- või ridamaja) ning 1% juhtudel maa, kuhu järgnevatel aastatel eramu püstitada.
2022. aastal vähenes laenuga soetatud uute varade osakaal, mis on tingitud sellest, et müügis olevate varade hulk läheneb laojäägile, ehk ostjal jääb valikut vähemaks. Uute korterite osakaal vähenes eelneva aastaga võrreldes 8%, jõudes 20%-ni ja uute majade osakaal vähenes 1%, jõudes 35%-ni.
Nagu praegusele ajale omane, hindab ostja vara energiatõhusust. Uute varade juures on seejuures tähtis välja tuua, et 77% kõikidest uutest varadest on energiamärgisega A (38% uutest varadest) või B (39% uutest varadest).
Kuna uute korterite osakaal vähenes, kasvas enne 2000. aastat ehitatud või põhjalikult renoveeritud varade osakaal 6%, tõustes 63%-ni. Majade ost, mis ehitati või renoveeriti põhjalikult enne 2000. aastat, on tõusnud samuti uute majade arvelt +1%, tõustes 42%-ni.
Euriborist
2022. aasta juunis juhtus see, mida pidi ühel hetkel juhtuma: euribor tõusis taas positiivseks. Valdav osa Eesti eluasemelaenudest on seotud kuue kuu euriboriga ning juunist alates on see hoogsalt tõusnud. 28. detsembri seisuga oli kuue kuu euribor 2,752%.
Euribori tõus mõjutab otseselt laenuvõtja laenumakset ning selle tõusu/langust tuleb oodata 6 kuud, st kuni järgmise euribori muutuseni. Keskmine Eesti eluasemelaen on 50 000 eurot ning laenuvõtja jaoks tähendab sellisel juhul iga 0,5% euribori tõus täiendavat 14-eurost väljaminekut, seega euribori tõus 2,5% toob laenumakse tõusu ~70 eurot.
Aasta lõpus prognoositakse, et 2023. aasta keskpaigaks jõuab kuue kuu euribor 3,5–3,7% tasemele ning kui inflatsioon on selleks ajaks ohjeldamisele lähemal, võime aasta lõpus näha euribori langust 3% ringi.
Euribori positiivseks muutumise hetkest tuntakse aina rohkem huvi Swedbanki fikseeritud annuiteetmaksega graafiku vastu. See on graafik paindliku lõpptähtajaga ning kindla kuumaksega, samas seotud ujuva intressiga ehk kuue kuu euriboriga.
Kas laenutingimused on muutunud, taotlemine lihtne?
Swedbank lähtub laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõttest. Oluline on laenuvõtja jätkusuutlik sissetulek ning see, et võetav laen on pikaajaliselt jõukohane. Analüüsime laenusummat minimaalselt intressiga 6%. Laenuvõtjad aga hindavad võetavat laenusummat just enda kulutamisharjumuste järgi.
Oleme hinnanud koduvahetuse lahenduse finantseerimisel riske nii enda kui ka kliendi jaoks. Seega koduvahetuse perioodi ei sooviks jätta väga pikaks, hinnaootus peaks olema selgelt realistlik ning sealjuures peaks laenuvõtja suutma tasuda ka mõlemat laenu tõusva euribori valguses.
Laenu taotlemine on tehniliselt lihtsam kui kunagi varem: taotlus internetipangast, nõustamine telefoni või video teel, laenulepingu allkirjastamine internetipangas ning notariaalse lepingu sõlmimine kaugtõestamise teel. Kõige olulisemaks jääb sobiva kinnisvara leidmine ning ühtlasi võib just see olla kõige keerukam.
Uued kodud 2022. aastal
2022. aastal tegi Swedbanki kodulaenu või kodu väikelaenuga oma unistuse uue kodu või kinnisvara näol teoks vähemalt 8000 inimest. Soovime kõigile koduomanikele edu ja kordaminekuid uuel aastal!
