Swedbanki eluaseme taskukohasuse indeksi järgi eluaseme taskukohasus Tallinnas selle aasta kolmandas kvartalis paranes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kuna palgakasv ületas eluasemete hinna ja laenuintressimäärade tõusu.
Tallinna korterite keskmise ruutmeetrihinna aastakasv aeglustus 4,3%-ni, pealinlaste netopalk oli aga 9,9% kõrgem kui aasta varem. Tallinna korteri keskmiseks ruutmeetri hinnaks kujunes 1816 eur/m2. Lisaks muudele teguritele mõjutab korterite keskmist hinda tehingute struktuur, kuna üldjuhul on uue korteri ruutmeetri hind ligikaudu neljandiku võrra kõrgem järelturu korteri hinnast. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes oli uute korterite osakaal tehingutes ligikaudu sama, kuid madalam võrreldes eelmise kvartaliga – kolmandas kvartalis moodustasid tehingud uute korteritega umbes neljandiku kõikidest korteritehingutest.
Selle aasta esimese kolme kvartaliga on Tallinna korteri keskmine ruutmeetri hind tõusnud 6,4% võrreldes 2017. aasta sama ajaga. Tallinlaste netopalga kasv on olnud aga kiirem – esimese kolme kvartaliga tõusis netopalk 10,2% aastases võrdluses.
Tehinguaktiivsus Tallinna korteriturul langes
Kolmandas kvartalis langes tehinguaktiivsus Tallinna korteriturul 7,7% võrreldes mullu sama ajaga. Vaatamata madalamale tehinguaktiivsusele, püsis eluasemelaenude jäägi kasv ka kolmandas kvartalis 7% juures, mis on viimase aasta keskmine tase. Majapidamiste rahanduslik olukord on tugev ning see on võimaldanud neil koguda sääste. Viimase aasta jooksul on kodumajapidamiste hoiusekasv püsinud kümne protsendi lähedal, kusjuures hoiused kasvavad endiselt laenuportfellist kiiremini.
Tarbijate kindlustunne osta või ehitada lähiajal eluase pöördus aga selle aasta neljandas kvartalis järsult langusesse. Meedias on viimasel ajal sagenenud sõnavõtud läheneva majanduskriisi ja intressimäärade tõusu teemal. Seega võib üheks põhjuseks olla majapidamiste ettevaatlikkus, kuna paljudel on viimane negatiivne kogemus veel meeles. Samas ei ole prognooside põhistsenaariumites majanduskriisiga lähiaastateks arvestatud ning ka intressimäärade tõus peaks Swedbanki hinnangul tulema aeglane. Kuna palgakasv peaks püsima tugevana, ei tohiks intressimäärade tõus eluaseme taskukohasusele olulist mõju avaldada.
Ehitustempo on aeglustumas
Kolmandas kvartalis valmis ligikaudu 7% vähem uusi eluruume kui aasta varem. Samuti on juba kolm kvartalit järjest ehituslubade arv langenud. Seega võib eeldada, et korterite kasutuslubade arvu aeglustumine jätkub ka järgmisel aastal. Kuigi uute korterite pakkumise kasv leeveneb, on müügis olevate korterite arv endiselt suur. Meie hinnangul peaks eluasemete kõrged hinnad järgneval kahel kvartalil nõudlust vähendama ning hinnakasvu aeglustama. Samas toetab soodne makrokeskkond hindade kasvu ka järgmisel aastal.
Balti riikide pealinnadest oli eluaseme hinnakasv teises kvartalis kõige kiirem Tallinnas
Swedbanki indeksi järgi paranes korterite taskukohasus kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga kõigis kolmes pealinnas. Kiire palgakasv (8-10%) ületas seal korterite hinnakasvu ja eluasemelaenude intressimäärade tõusu. Kolmandas kvartalis oli eluasemete hinnakasv kõige kiirem Tallinnas, millele järgnes Riia (3,5%), samas kui Vilniuses keskmine ruutmeetri hind langes 1,9%. Pealinnade võrdluses oli eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Lätis, millele järgnes Tallinn ja seejärel Vilnius.
*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.
