Eesti keskmine palk, millest on inflatsiooni mõju maha arvatud, kasvab juba alates möödunud aasta keskpaigast. See tähendab ühtlasi ka majapidamiste ostujõu paranemist. Kuna aga viimaste aastate ülikiire hinnakasvu tõttu kukkus inimeste ostujõud mitme aasta taguse tasemeni, võtab tarbimise taastumine veel aega. Meie arvestuste järgi peaks majapidamiste ostujõud ületama languse-eelse tipu alles järgmisel aastal.
Ostujõu vähenemine viis juba ülemöödunud aasta teises pooles langusesse ka eratarbimise mahu. Kuna eratarbimine on ligi pool sisemajanduse kogutoodangust (SKT), on selle vähenemine meie majandust tugevalt mõjutanud. Ukraina sõjapõgenikud on Eestis küll täiendav tarbimisjõud, kuid nende arvu suurenemine aasta jooksul meie eratarbimise muutust väga palju ei mõjuta.
Eesti majapidamiste kindlustunne halveneb jätkuvalt
Vähenenud ostujõud pole tarbimise languse ainus põhjus. Suurenenud rahamured on nõrgestanud majapidamiste kindlustunnet kõvasti alla pikaajalise keskmise. Lisaks ostujõu vähenemisele mõjutavad meie majapidamiste kindlustunnet pikaleveninud majanduslangus, sõda Ukrainas ja maksutõusud.
Lähiriikidega võrreldes on Eesti majapidamiste kindlustunne paraku kõige halvem. Leedus, Lätis ja Rootsis see eelmisel aastal paranes, Soomes jäi suuresti samaks, kuid Eestis kindlustunne halvenes. Konjunktuuriinstituudi andmetel hindas möödunud aasta detsembris 55% peredest, et nende majanduslik olukord on halvenenud ja pooled vastanutest prognoosisid selle halvenemist veelgi.
Eesti majapidamiste kindlustunnet rikub üha suurenev mure tööpuuduse tõusu ja oma rahalise seisu halvenemise pärast. Tõepoolest, töötusemäär lähiajal suureneb, kuid koos majanduse elavnemisega järgmisel aastal peaks see hakkama uuesti vähenema. Tööhõive langeb veidi, kuid jääb ajaloolises võrdluses ikkagi väga suureks. Palga nominaalkasv küll aeglustub, kuid meie prognoositud ligi 7% on tublisti üle oodatava inflatsiooni. Samuti tõsteti märkimisväärselt alampalka ja ka pensionid suurenevad.
Kaardimaksed näitavad, et tarbimise langus taandub tasapisi
Vaatamata Eesti majapidamiste kindlustunde halvenemisele, näitavad Swedbanki kaardimaksed tarbimismahu languse taandumist. Kaardimaksete käive küll aeglustub, kuid selle taga on paljuski väiksem inflatsioon. Ilma hinnakasvu mõjuta ehk püsivhindades on olukord hoopis tasapisi paranemas. Balti riikide võrdluses on näha, et parem kindlustunne ja inflatsiooni kiirem taandumine Lätis ja Leedus on juba suurendamas sealsete majapidamiste maksekaartidega tehtud ostumahtusid. Nii on ka Eestis eratarbimise kasvu oluline eeldus majapidamiste kindlustunde paranemine ja inflatsiooni taandumine.
Intressimäärade mõju leeveneb
Euribori tõus mõjutab ligi veerandit Eesti majapidamistest. Viimase pooleteise aasta võrdluses, mil 6 kuu euribor üle nulli kerkis, on ligi 70% Swedbanki klientidest eluasemelaenu kuised tagasimaksed suurenenud kuni 100 eurot ning vaid umbes 8% on need kerkinud üle 250 euro.
Kuna olukord tööturul on halvenenud mõõdukalt, saavad majapidamised oma laenukohustustega hästi hakkama. Langema hakanud euribor peaks aga tooma leevendust nende rahalises seisus.
Rohkem raha tähtajalistel hoiustel, vähem tarbimises
Tarbimise taastumisel on aga peal mitu pidurit. Eesti majapidamiste hoiused olid möödunud aasta detsembris küll 44% suuremad kui neli aastat tagasi enne koroonakriisi, kuid inflatsiooni mõju arvestades oli nende ostujõud hoopis 6% väiksem.
Hoiused on jaotunud ka väga ebaühtlaselt ning koondunud peamiselt suurema sissetulekuga inimeste kätte. Konjunktuuriinstituudi andmetel säästab 47% peredest. Ülejäänud kas kulutavad kogu saadud raha, kasutavad varasemaid sääste või elavad võlgu.
Soodsate hoiuseintresside mõjul suurenesid eelmisel aastal kiiresti majapidamiste tähtajalised hoiused. Tähtajaliste hoiuste maht kasvas ligi nelja miljardi euroni ja nende osakaal suurenes 35 protsendini majapidamiste hoiuste portfellis, mis on viimase kaheksa aasta kõrgeim. Võrdluseks – veel 2022. aasta lõpus oli see osakaal vaid alla 15%.
Koos tähtajaliste hoiuste kasvuga on vähenenud jooksvateks kulutusteks kasutatavad nõudmiseni hoiused. Seega võib tähtajaliste hoiuste suurenemine vähemalt lähiajal pidurdada tarbimise kasvu taastumist.
Mitteresidentide panus Eesti tarbimisse on vähenenud
Mitteresidentide kulutuste osakaal Eesti eratarbimises on viimasel üheksal aastal pidevalt vähenenud, samas kui Eesti inimesed hakkasid välismaal rohkem kulutama. Selle vahe tõttu jääb Eestisse netosummas tarbimiseks vähem raha. Näiteks, kui 2014. aastal oli turistide Eestis tarbitud ja meie inimeste välismaal kulutatud raha vahe 5,7% eratarbimisest, siis eelmiseks aastaks oli see kahanenud vaid 1,3% protsendini.
Koroonakriisil oli tugev mõju selle osakaalu vähenemises, kuid kindlasti polnud see ainus põhjus. Nii on mitteresidentide siia jäetud raha ja meie inimeste välismaal tarbitud raha netosummal üha väiksem mõju Eesti eratarbimisele.
