Käesoleva aasta teine kvartal algas Eesti majanduses ootuspäraselt väga tugevate kasvunumbritega. Tööstuses suurenes toodangumaht aastases võrdluses 17%, sealhulgas töötlevas tööstuses 18%, jaekaubanduses oli kasv 23% ja majutusettevõtetes peatus turiste lausa 4,6 korda rohkem, kui möödunud aasta aprillis. Need tegevusalad moodustavad Eestis loodud kogulisandväärtusest ligi veerandi ning 28% hõivatutest.
Kiire kasvu põhjuseks möödunud aasta madal võrdlusbaas
Samas tulid sellised kasvud möödunud aasta aprilli väga madalast võrdlusbaasist, kui pandeemia ja liikumispiirangute mõjul vähenes tööstuse tootmismaht 17%, jaekaubanduses 13% ja majutatud turistide arv 95%. Kuigi tööstuse tugeva kasvu taga oli aprillis baasiefekt, kasvas see sektor 4% ka eelmise kuuga võrreldes. Kui võrrelda ülemöödunud, ehk kriisieelse, aasta aprilliga, siis oli majutatud turiste selle aasta aprillis üle 203 tuhande inimese võrra ehk 78% vähem, tööstuse tootmismaht oli 3% väiksem, kusjuures töötlevas tööstuses ligikaudu sama suur ning jaekaubanduse müügimaht oli 7% suurem.
Tööstuse kindlustunne oli mais 14 aasta kõrgeim
Mais jätkus madala võrdlusbaasi mõju nii majutuses kui ka tööstuses, kuid jaekaubanduses pöördus möödunud aasta mais müügimaht uuesti kasvule ning baasiefekt kadus. Seega peaksime me ka mais nägema tööstuses tugevaid kasvunumbreid. Tööstuse kindlustunne oli mais 14 aasta kõrgeim ning ka jaekaubanduse kindlustunne on tõusnud üle kriisieelse taseme.
Kui 2019. aastal moodustasid siseturistid majutatutest 40%, siis käesoleva aasta aprillis ja sel aastal kokku oli see osakaal ligi 85%. Ka lähiajal sõltuvad Eesti majutusasutused peamiselt kohalikest turistidest. Samas on mitteresidentide mõju Eesti majandusele väga oluline. Kui näiteks 2019. aasta esimeses kvartalis moodustasid mitteresidentide tarbimiskulutused Eesti SKP-st 4%, möödunud aastal 3%, siis käesoleva aasta esimeses kvartalis oli see osakaal vaid ligi 1%. Rahas väljendatuna tähendab see, et mitteresidendid kulutasid käesoleva aasta esimeses kvartalis 173 miljonit eurot vähem kui kaks aastat tagasi ja 135 miljonit eurot vähem, kui aasta tagasi samas kvartalis.
Töötleva tööstuse kasvu väljavaade on hea
Euroala tööstuse ostujuhtideindeksid, mis kirjeldavad majandusaktiivsust, näitavad teises kvartalis tugeva kasvu jätkumist – see viitab ka välisnõudluse suurenemisele. Juba märtsis kasvas maailma kaubandusmaht aastases võrdluses kümnendiku võrra ning ületas suure varuga pandeemiaeelse taseme. Eestis ja paljudes teistes riikides leevendatakse majanduspiiranguid. Nõudlus ei ole paljudele ettevõtetele enam peamine äritegevust takistav tegur.
Eesti inimeste suurenenud hoiused peidavad endas kuhjunud nõudlust
Aprillis olid majapidamiste hoiused 16% suuremad, kui aasta tagasi. See on 1,4 miljardit eurot ehk ligi 5% selleks aastaks prognoositud SKP-st. Samas ei ole hoiused kaugeltki ühtlaselt jaotunud – 1% suuremaid hoiuseid moodustab 26% ning 10% hoiuseid 71% kogu hoiuste mahust. See näitab, et hoiustest ei maksaks jaekaubanduses tekkivat tarbimisbuumi ülehinnata. Alates käesoleva aasta sügisest saab Eesti majandus aga täiendava rahasüsti pensionireformiga teisest sambast väljavõetavast rahast. Selle suurus on ilma tulumaksuta 3,7% SKP-st. Ajalises võtmes jõuab suurem osa sellest rahast Eesti majandusse käesoleva aasta sügisel ning osa järgmisel aastal.
