Tarbimiskorv kallines novembris aastaga 21 protsendi võrra. Eelmise kuuga võrreldes tõusid kõige rohkem toiduainete hinnad.
Enamus toiduaineid – leiva-, liha-, kala- ja piimatooted ning köögiviljad – on aastaga kallinenud 30 protsendi võrra. Teistest toiduainetest vähem on kasvanud puuviljade hinnad. Toiduainetööstus on sunnitud oma müügihindu tõstma, kuna marginaalid on väikesed ja energia osakaal tootmiskuludes kõrge. Kuna kulud on tuludest rohkem kasvanud, ulatus toiduainetootjate kasumlikkus esimese 9 kuu järel vaid 0,5 protsendini käibest ning toidupoed töötasid kahjumiga. Toidutootjad näevad toiduainete hinnatõusu jätkumist järgmistel kuudel.
Energia panus hinnatõusu on vähenemas. Novembris andis energia hinnatõusust kolmandiku. Energia hinnad maailmaturul on odavnenud. Eesti tarbija jaoks muudavad energia soodsamaks ka valitsuse toetused ja elektri universaalteenus.
Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi arvavad pooled pered, et nende majanduslik olukord halveneb järgmise aasta jooksul veelgi. Majapidamised prognoosivad järgmiseks aastaks 13-protsendilist hinnatõusu. Säästa suutis novembris sama uuringu järgi vaid 44% peredest.
Tarbimine on siiani langenud vähe. Tarbimise taset on aidanud hoida säästude kasutamine ja tarbijate arvu juurdekasv. Majapidamiste säästud on maikuust alates vähenenud kokku saja miljoni euro ehk 1 protsendi võrra. Tarbijate hulka on kergitanud nii põgenikud kui turistid.
Hinnatõus peaks tasapisi aeglustuma. Majanduslangus koos tööpuuduse tõusuga vähendab nõudlust erinevate kaupade ja teenuste järele nii Eestis kui teistes riikides. Ülemaailmsed tarneahela probleemid on leevenemas ja rahvusvahelised transpordikulud jõudmas pandeemiaeelsele tasemele. Rahapoliitika karmistamine surub hindu viitajaga täiendavalt allapoole.
2023. aastal tõusevad hinnad Swedbanki hinnangul 9 protsendi võrra. Kõige rohkem panustavad inflatsiooni toidu ja eluaseme kallinemine. Eluaseme puhul mängivad rolli nii üüri kui energia hinna tõus. Tulevikutehingud näitavad energiale järgmiseks aastaks suhteliselt kallist hinda.
Swedbank avaldas eelmisel nädalal ülevaate, kus analüüsiti, miks Baltikumis on hindade kasv olnud Euroopa Liidu keskmisest kaks korda kiirem. Ukraina sõda katkestas kaubandussidemed Venemaaga, mis olid Baltikumis suuremad kui mujal Euroopas. Väikesed avatud majandusega riigid nagu Eesti, Läti ja Leedu on väga tundlikud toorainete hinnakõikumiste suhtes. Väikestel turgudel puudub mõnes turusegmendis konkurents ja kodumaine mastaabisääst.
Lisaks pakkumispoolsetele piirangutele kergitas hindu ka tugev nõudlus. Baltikumis oli koroonakriisi järel kiire majandus- ja palgakasv, mis tõstis ettevõtete tootmiskulusid, aga ka inimeste ostujõudu. Sõjapõgenike sissevool suurendas nõudlust eluasemete ja igapäevaste tarbekaupade järele.
