Tööstustoodangu languse süvenemine märtsis oli ootuspärane. Tööstussektoris kokku vähenes tootmismaht aastases võrdluses 8% ning meie peamises kaupu eksportivas majandusharus, töötlevas tööstuses 6%.
Kõrge süsihappegaasi hind, madal nafta hind ja vähenenud energianõudlus mõjutavad negatiivselt energiasektorit
Kogu tööstussektori nõrgema näitaja taga on elektritootmise ja koos sellega põlevkivikaevandamise tugev langus. Põlevkivikaevandamist mõjutas ka põlevkiviõlitoodete tootmismahu langus. Elektritootmine on kõrge süsihappegaasi kvoodihinna tõttu vähenenud püsivalt juba alates möödunud aasta veebruarist, keskmiselt kokku ligi poole võrra. Koroonaviiruse šokk majandusele vähendab ka ettevõtete energianõudlust. Põlevkiviõlitootmisele avaldab täiendavalt negatiivset mõju aga allapoole liikunud naftahind.
Töötlevas tööstuses suurenes vaid üksikute tööstusharude tootmismaht
Töötlevas tööstuses näitas märtsis 23-st tegevusalast kasvu vaid neli: toiduainete, keemia- ja ravimite ning elektriseadmete toomine. Töötleva tööstuse ettevõtete ekspordikäive vähenes kolm protsenti ning koduturule müük kaks protsenti. Tellimused suurenesid märtsis aga lausa viiendiku võrra. Selle taga oli tellimuste kasv ravimipreparaatidele, elektriseadmetele ja elektroonikatoodetele ning metalltoodetele. Tegemist oli peamiselt välistellimuste kasvuga, samal ajal kui koduturu tellimused vähenesid.
Esimese kvartali langus oli möödunud aasta viimase kvartali omast väiksem
Kui vaadata esimest kvartalit kokku, siis vähenes tööstustoodang neli protsenti ja töötleva tööstuse tootmismaht vaid protsendi võrra, kusjuures mõlemad langused olid väiksemad, kui möödunud aasta viimases kvartalis. Selle taga on osade tööstusharude erakorraline kasv veebruaris, samas kui töötleva tööstuse tootmismahtude langus on alates möödunud aasta oktoobrist süvenenud. Lisaks tootmismahtude vähenemisele on kukkunud ka tootja, ekspordi- ja impordihinnad. Kuna ekspordihindade langus on olnud impordihindadest sügavam, siis on halvenenud Eesti ettevõtete jaoks kaubandustingimused.
Aprillis halvenes olukord järsult
Aprillis hakkas koroonaviiruse kriis nii Eesti kui ka maailmamajandusele suuremat mõju avaldama ning Eesti tööstussektori kindlustunne langes siis ühe kuuga 2009. aasta põhja lähedale. Tööstusettevõtete hinnang ettevaatavalt oma tootmis- ja ekspordivõimaluste kohta kukkus aga tublisti alla möödunud kriisi põhja taset.
Tööstussektoril on suur mõju majandusele ja tööturule
Töötleva tööstuse ja laiemalt tööstussektori tootmismahtude langus avaldab olulist negatiivset mõju Eesti kogumajandusele ja tööturule. Tööstussektor andis eelmisel aastal 19 protsenti (töötlev tööstus 15 protsenti) Eesti kogulisandväärtusest ning seal töötas viiendik (töötlevas tööstuses 18 protsenti) koguhõivest. Mai alguse seisuga tuli vähemalt ligi viiendik registreeritud töötutest tööstussektorist, samas kui Töötukassa töötasu hüvitist oli 3. mai seisuga küsitud ligi 5200 tööstussektori töötaja kohta, mis teeb kõikidest töötasu hüvitise saajatest ligi 14 protsenti.
Tugevas languses välisnõudlus avaldab pikemat mõju
Välisnõudlus langeb sel aastal järsult ning see avaldab töötleva tööstuse ettevõtetele, kes ekspordivad ligi 70 protsenti oma käibest, tugevalt negatiivset mõju. Kui Eesti (ja ka paljud teised riigid Euroopas) on oma majandust tasapisi uuesti avamas, siis halvenenud välisnõudlus ja häired tarneahelates jäävad töötleva tööstuse toodangu müüki mõjutama veel pikemaks ajaks sel aastal.
https://kukkur.swedbank.ee/analuusid/toostustoodangu-valjavaade-on-jarsult-halvenenud
