Aasta enne ülemaailmset pandeemiat, mis andis turismisektorile ränga löögi, oli Eurostati andmetel Eestis otsene turismi osakaal majanduses loodud kogulisandväärtusest 4,8%. See oli veidi üle Euroopa Liidu keskmise (4,5%) ning sama suur nagu Lätis, kuid kõrgem kui Leedus (2,9%). Kõvasti väiksem oli see aga Euroopa lõunapoolsetest riikidest.
Näiteks Horvaatias oli turismi osakaal kogulisandväärtusest 11,3%, Portugalis 8,1% ning Hispaanias ja Itaalias 6–7% piires.
Eesti sisemajanduse kogutoodangus (SKT-s) oli turismisektori osatähtsus enne pandeemiat 5,4%, mis oli tollal 20 tegevusala hulgas võrreldav suuruselt seitsmendaga. Samas oli turismi osakaal koos kaudse mõjuga hinnanguliselt isegi üle 2 protsendipunkti võrra suurem. Seega on turismisektoril olnud oluline mõju Eesti majandusele.
Turistide tarbimiskulutuste mõju Eesti majandusele on vähenenud
Majutus on turismisektoris üks võtmetähtsusega tegevusalasid. Majutatud välisturistide arvust sõltub paljuski teiste turismiga seotud tegevusalade käekäik. Majutatud inimeste arv pöördus küll selle aasta veebruaris koroonaeelse ehk viie aasta taguse ajaga võrreldes tõusule, kuid selle taga on peamiselt siseturistide ja lätlaste arvu kasv, välisturiste on aga jätkuvalt vähem. Kaugelt kõige rohkem on kukkunud Vene turistide arv, neid arvestamata oleks välisturiste koroonaeelse ajaga võrreldes rohkem.
Kui vaadata vaid mitteresidentide külastusi Eestisse, on need eelmise aastaga võrreldes teinud küll tugeva kasvu, kuid veel selle aasta esimesel kolmel kuul oli neid viie aasta taguse ajaga võrreldes ikkagi ligi veerandi võrra vähem. Pandeemiaeelse ajaga võrreldes jõudis Eestisse vähem nii soomlasi kui ka lätlasi. See on mõjutanud välisturistide siinseid kulutusi.
Välisturistide kulutused Eestis on küll viimasel kolmel aastal suurenenud, kuid need jäävad veel maha 2019. aasta tipust. Osakaaluna SKT-st olid turistide tarbimiskulutused viimati suurimad kümme aastat tagasi, mil see ulatus 7 protsendini. Eelmisel aastal olid välisturistide tarbimiskulutused Eestis vaid 3,7% SKT-st ehk ligi 1,4 miljardit eurot. Seega on vähenenud ka turistide tarbimiskulutuste mõju meie majanduskasvule ja maksebilansile.
Kui turistide tarbimiskulutused oleksid püsinud kümne aasta taguse osakaalu juures SKT-st, oleksid need eelmisel aastal Eesti majandusele lisanud täiendavalt 1,2 miljardit eurot. Kui see osakaal oleks püsinud 2019. aasta tasemel, oleks välisturistide tarbimine lisanud eelmisel aastal Eesti majandusele üle 700 miljoni euro.
Eesti turismisektor on hinnapõhist konkurentsivõimet kaotanud
Esialgsete arvestuste järgi väljusid Eesti majutusasutused eelmisel aastal küll kolm aastat kestnud kahjumist, kuid nende kasumlikkus (kasumi osakaal käibes) jäi väga napiks. Majutusasutuste kulud on oluliselt tõusnud, kuid ruumi hindu tõsta on vähe. Kui näiteks eelmisel aastal oli mittefinantsettevõtetes tööjõukulude osakaal käibest keskmiselt 14%, siis majutuses oli see ligi 32%. Kuigi majutusasutuste palgad on madalad, on see väga tööjõumahukas tegevusala. Raskem on hotellidel, mis varem olid suuresti orienteeritud Venemaa turistidele ning neil, kel puuduvad lisateenused (näiteks spaa). Majutuse käibemaksumäära tõstmine muudab majutusasutuste juba niigi pingelise finantsseisu veelgi hapramaks.
Eesti turismisektor on viimaste aastate ülikiire inflatsiooniga kaotanud oma hinnapõhist konkurentsivõimet. Meie üldine hinnatase on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist. Üle-eelmisel aastal oli Eesti majutuse ja toitlustuse hinnatase kõrgem kõikidest nimetatud riikidest, välja arvatud Itaalia.
Turism kui teenuste eksport
Enamik inimesi, olgu era- või ärireisijad, soovivad sihtkohta ja koju tagasi jõuda võimalikult kiirelt ja mugavalt. Seetõttu on mugavad transpordiühendused paljudesse sihtkohtadesse turismisektorile väga olulised. Milliste tulevikuväljavaadetega on turism Eesti majanduses ja kas riik peaks panustama selle arendamisse?
Turismi panus Eesti majandusse on olnud väga mitmekülgne. Mõne aasta taguste andmete järgi andis Eestis turism enamuse majutuses, reisikorralduses ja õhutranspordis ning ligi poole veetranspordis ja toitlustuses loodud lisandväärtusest. Turistide mõju oli üsna suur ka maismaatranspordis, kultuuritegevuses ja kinnisvara rentimises. Seega mõjutab turistide arvu muutus eriti tugevasti just neid tegevusalasid.
Välisriikide turistide kulutused on oluline osa teenuste ekspordist. OECD andmetel olid 2019. aastal turismiteenused Eestis ligi kolmandik teenuste ekspordist. Seega annab välisturism märkimisväärse panuse meie maksebilanssi. Samuti toetab nende suurenemine Eesti majanduskasvu.
Majutuse ja toitlustuse lisandväärtuse osakaal on küll veidi alla Eesti keskmise, kuid näiteks kõrgem kui töötlevas tööstuses, ehituses, veonduses, põllu- ja metsamajanduses ning jäätmekäitluses. Tööstuses, ehituses ja põllumajanduses on tootmissisendite kulud teenustest suuremad, mis vähendab ka nende lisandväärtuse osakaalu toodangus.
Kliimamuutuse mõju turismile
Arutelud on selle üle, mida võib kliimamuutus tuua kaasa Põhja-Euroopa, sealhulgas Eesti turismile. Euroopa Teadusuuringute Ühiskeskuse analüüsi järgi mõjutaks kliima soojenemine 1,5–2 kraadi võrra enamikku Euroopa regioone üsna vähe. Alles 3–4 kraadisest soojenemisest võidaksid pikas ettevaates suvel Kesk- ja Põhja-Euroopa ning lõunapoolsetes riikides turistide arv väheneks. Samas toimuksid muutused ka turismihooaegades.
