Oma kodu renoveerimise plaan on 66 protsendil eestlastest, kusjuures 28 protsenti vastanutest kavatseb renoveerida juba sel ja 26% lähima kolme aasta jooksul, selgus Swedbanki tellitud uuringust. Kõige enam nähakse vajadust värskendada siseviimistlust (60%) või ühte osa elamust (45%), aga oluliseks peetakse ka energiatõhususe suurendamist (24%) ja problemaatiliste konstruktsioonide parandamist (23%).
„Inimesed on viimasel aastal veetnud niivõrd suure osa oma ajast kodus või suvilas, et remondimõtted mõlguvad pea kõigi peades. Hea meel on näha, et üha enam inimesi mõtleb ka energiatõhususele. Kui remont juba ette võtta, siis võiks kindlasti uurida võimalusi oma elamu või korteri energiatõhususe suurendamiseks. Sageli annab juba akende või ukse vahetus tuntava efekti kodukulude vähendamisesse ja panustab väiksema kütte- ja jahutusvajaduse kaudu ka keskkonnasäästu,“ selgitas Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.
Kuigi viimasel ajal on olnud palju juttu suurest nõudlusest uusarenduste järele, siis enamik eestlasi elab siiski veel enne 2000. aastat ehitatud enda korteris (42%) või majas (20%). Üürikorteris elab 11% ja sugulaste korteris 7% vastanutest.
Uutes majades ja korterites elavate vastanute arv on kahe aastaga siiski suurenenud. Kui aastal 2019. elas pärast 2000. aastat ehitatud majas ja korteris mõlemas 6% vastanud eestlastest, siis tänavu elas uues majas 9% ja korteris 7% vastanutest.
„Eriti suure efekti annabki energiatõhususe parandamine vanemates elamutes ja korterites, sest võimalused soojustamiseks ja isegi ise elektri tootmiseks on viimasel kümnendil väga palju arenenud. Swedbank pakub kodu energiatõhusamaks muutmisel ka soodsamatel tingimustel laenu, et aidata klientidel jätkusuutlikumaid valikuid teha,“ lisas Pärgma.
Uuringus osales 1000 eestlast ja see viidi läbi tänavu veebruarikuus.
