Maailmamajandus areneb jätkuvalt ebaühtlaselt. Euroala majandusaktiivsus on endiselt nõrk, kuid see hakkab tänu intressimäärade langusele ja majapidamiste ostujõu taastumisele paranema. USA majandus võtab hoogu maha, kuid näitab arenenud maadest parimat kasvu. USA valimiste tulemusel ootavad maailmakaubandust ees suured väljakutsed ning geopoliitiline ebakindlus kasvab.
USA majandus on varem oodatust tublisti tugevam. Tööturg näitab küll nõrgenemise märke, kuid suuri probleeme ei paista. Kuigi oleme USA majanduskasvu prognoosi ülespoole korrigeerinud, jätavad valmistulemused majandusele siiski jälje. Trumpi poliitikal on lühiajalises vaates USA majandusele neutraalne mõju, kuid pikaajaliselt võib see kasvupotentsiaali vähendada.
Hiina majanduses jagub hulgaliselt väljakutseid. Globaalne protektsionism kahjustab Hiina eksporti, kuid peamiseks probleemiks kujuneb Trumpi lubatud 60% tollitariifide kehtestamine. Järjest enam saab selgemaks, et Hiina ei suuda sel aastal saavutada valitsuse eesmärgiks seatud 5% majanduskasvu. Seda ei ole Swedbank ka prognoosinud. Majapidamiste tarbimine on nõrk ning kinnisvarasektori kriisil on majandusele tugev negatiivne mõju. Valitsuse täiendavad meetmed küll toetavad majandust, kuid oleme Hiina majanduskasvu prognoosi allapoole korrigeerinud, kuna maailmakaubanduse võimalused, eriti pärast USA valimisi, jäävad väiksemaks.
Euroala majandus üllatas küll kolmandas kvartalis positiivselt, kuid üldjoontes pole ajad praegu parimad. See ei kehti kõikide riikide kohta. Nii näiteks on Hispaania majandus endiselt tugev, samas kui Saksamaa majandus ei suuda ka sel aastal kasvada. Euroala tööstussektorit pärsivad lisaks välistele teguritele ka struktuursed probleemid – kõrged energiahinnad ning tihe konkurents, eriti Hiinaga. Meie prognoosi järgi hakkab euroala majandus järk-järgult, tänu intressimäärade langusele ja tugevnevale kodumaisele nõudlusele, paranema. Kuna USA valimistulemuste järgselt ootame tollitariifide laiapõhjalist tõusu, korrigeerisime euroala 2026. aasta majanduskasvu prognoosi veidi allapoole.
Euroala inflatsioon on loiu majanduskasvu juures kiiresti aeglustunud. Meie hinnangul langetab Euroopa Keskpank hoiustamise püsivõimaluse intressimäära igal järgneval istungil 25 baaspunkti võrra, millega see viiakse praeguselt 3,25 protsendilt 2025. aasta septembriks 1,75 protsendini. USA-s on inflatsioon murettekitavam ning lisaks on ka Trumpi poliitilised ettepanekud inflatsiooni kergitava mõjuga. Meie prognoosi järgi langetab USA Föderaalreserv intressimäära praeguselt 4,75 protsendilt järgmise aasta lõpuks 3.50 protsendini.
Rootsi majandus on veel nõrk, kuid järgmisel aastal ootame kasvu kiirenemist. Intressimäärade langus ja majapidamiste kasutatava tulu suurenemine toetavad siis eratarbimise kasvu. Rootsi ekspordikasv on aeglustunud. Nõrk välisnõudlus ning järgmisest aastast USA tollitariifide kehtestamine tähendavad, et Rootsi ekspordikasv tuleb eesolevatel aastatel ajaloolisest keskmisest tagasihoidlikum. Rootsi kroon jääb lähiajal nõrgaks euro ja USA dollari suhtes, kuid järgmisel aastal, mil majanduskasv paraneb, peaks kroon veidi tugevnema.
Läti majandus on meie hinnangul stagnatsioonis, kuid järgmiseks paariks aastaks prognoosime juba võrdlemisi tugevat kasvu. Leedu on aga kasvanud oodatust kiiremini – tugevnenud on nii eratarbimine kui ka eksport. Kuna Leedu valitsuse ekspansiivne eelarvepoliitika annab majandusele täiendavat tuge, oleme järgmise aasta Leedu majanduskasvu prognoosi ülespoole korrigeerinud.
Eesti majandus näitab esimesi paranemise märke
Eesti majandus on majanduslangusest tasapisi väljumas. Riigieelarve konsolideerimine, sealhulgas maksude tõstmine, pidurdab küll 2025. ja 2026. aasta majanduskasvu, kuid intressimäärade langus ja välisnõudluse oodatav suurenemine parandavad kasvu väljavaadet.
Esialgsetel andmetel on Eesti majandus pikaleveninud majandussurutisest napilt välja tulnud. Kuna kvartali võrdluses jäi teine kvartal esimesega samale tasemele ja kolmandas kvartalis oli kasv vaid 0,1%, võib SKP täpsustatud arvestus neid kasvusid muuta ja majanduslangusest väljumise kohta ka üllatusi pakkuda. Sellele vaatamata on Eesti majandus tasapisi paranemas.
Sel aastal väheneb Eesti SKP püsivhindades 0,8%, kuid järgmiseks aastaks prognoosime 1,5% ja ülejärgmiseks aastaks 2,5% kasvu. Me hindame praegu USA initsiatiivil võimalike tollitariifide kehtestamise mõju Eesti majandusele ühe riskina ja ei ole veel SKP prognoosi korrigeerinud.
Püsivhindades on Eesti SKP kukkunud 2019. aasta tasemele, kuid jooksevhindades on see kasvanud. Viie aastaga on Eesti majandus kasvanud jooksevhindades umbes sama palju kui Lätis, vähem kui Leedus, kuid tublisti rohkem, kui Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Euroopa Liidus keskmiselt. See on võimaldanud ettevõtetel teenida kasumit ja hoida tööturgu suhteliselt vastupidavana.
Töötleva tööstuse tootmismahu langus aeglustub visalt
Kuigi töötleva tööstuse osakaal Eestis loodud kogulisandväärtusest on ligi 14%, siis on selle majandusharuga seotud suurem kodumaine väärtusahel. Nii mõjutab töötleva tööstuse toomismahu langus ka suuremat osa Eesti majandusest. Töötleva tööstuse ettevõtete kindlustunne, sealhulgas tootmise ja ekspordi lähikuude väljavaade paranevad tasapisi, kuid need on veel tublisti nõrgemad pikaajalisest keskmisest.
Selle aasta üheksa kuuga on töötleva tööstuse tootmismaht vähenenud kokku 8% ja 2022. aasta aprilli jäänud tipuga võrreldes on langust lausa 22%. Nii on selle tegevusala tootmismaht kukkunud 2018. aasta sügise ehk kuue aasta taguse tasemeni. Langus on olnud laiapõhjaline – 23-st selle majandusharu tegevusalast on tootmismaht vähenenud 19-s. Kuigi sel aastal on ka eksport vähenenud, on tootmise langust mõjutanud rohkem müügi vähenemine koduturule.
Möödunud aastal tuli pool Eesti majanduslangusest energiatootmise vähenemisest. Sel aastal on energia tootmismaht aastases võrdluses küll juba kasvule pöördunud (elektrienergia toodangu suurenemise toel), kuid see on tulnud eelmise aasta madala võrdlusbaasi pealt. 2017. aastasse jäänud tipuga võrreldes toodeti selle aasta esimese üheksa kuuga elektrienergiat 54% vähem. Süsinikdioksiidi kõrgem hind on vähendanud Eestis mittetaastuvatest allikatest toodetud elektrienergia tootmist. Vaatamata põlevkivi osakaalu vähenemisele elektritootmisel, ei saa praeguste elektri turuhindade juures meie süsinikuintensiivsed elektrijaamad kõrge tootmishinna tõttu oma toodangut turul piisavalt müüa.
Eksport on kasvule pöördunud
Eesti kaubanduspartnerite keskmine impordikasv järgmisel aastal suureneb, mis tähendab välisnõudluse paranemist. See peaks võimaldama Eesti ekspordisektoril kaupade ja teenuste eksporti suurendada. Maksebilansi järgi on teenuste eksport jooksevhindades suurenenud ja kolmandas kvartalis pöördus ka kaupade eksport kasvule. Nii on koguekspordi langus taandunud ning 2025. ja 2026. aastal ootame selle tõusu. Esialgsete andmete järgi oli kolmandas kvartalis puhasekspordi juurdekasv üsna tugev ja sellel oli positiivne mõju SKP-le.
Eesti tööstusettevõtted on aktiivselt tegutsemas uute sihtturgudega – tervelt 53% tööstusettevõtetest plaanib Swedbanki läbiviidud uuringu põhjal laieneda uutele turgudele. Kiire hinnakasv on aga halvendanud Eesti eksportijate konkurentsivõimet. Meie uuringu kohaselt on Eesti tööstusettevõtete põhifookuses efektiivsuse ja konkurentsivõime tõstmine. Investeeringuid konkurentsivõime parandamisse toetab aga laenuraha odavnemine.
Ootus, et intressimäärad jätkavad alanemist, on tänavu juba suurendanud nõudlust uute eluaseme- ja ettevõtete laenude järele. Eelmisel aastal järsult langenud tehingud elukondliku kinnisvaraga näitasid kolmandas kvartalis aastases võrdluses tagasihoidlikku kasvu. Eeldame, et intressimäärade langus ja nõudluse paranemine aitavad kaasa kodumajapidamiste eluaseme- ja ettevõtlussektori investeeringute elavnemisele. Avaliku sektori investeeringute osakaal SKP-s, mis oli juba eelmisel aastal EL-i kõrgeim, peaks paljuski Rail Baltica ja kaitseotstarbeliste investeeringute mõjul, 2025. aastal veelgi suurenema.
Tööpuudus hakkab tasapisi leevenema
Eesti tööturg on majanduslanguse aastatele üsna hästi vastu pidanud. Töötusemäär on küll tõusnud, kuid käesoleva aasta 7,6% ei ole väga murettekitav. Seda enam, et järgmiseks ja ülejärgmiseks aastaks prognoositud majandusaktiivsuse paranemine peaks seda tasapisi vähendama. Kuigi tööhõive järgmisel aastal veidi väheneb, jääb see kõrgeks ja annab nõudluse paranemisel majanduskasvule suurema panuse. Kui 2022. ja 2023. aastal oli keskmine palgakasv kahekohaline, siis enam ei saa era- ja avalik sektor sellist kasvu lubada. Samas, kuna lisaks kõrgele tööhõivele on mitteaktiivsete inimeste arv aastatega oluliselt vähenenud, muudab majandusaktiivsuse elavnemine tööturu pingeliseks (tööjõupuudus suureneb), mis ei lase palgakasvul kiiresti raugeda. Brutopalgakasv küll aeglustub, kuid see ületab inflatsiooni.
Keskmise palgasaaja ostujõud järgmisel aastal väheneb
Kodumajapidamiste kindlustunne on jätkuvalt vilets ning sellel on olnud tugev negatiivne mõju eratarbimisele. Kuigi keskmine reaalpalk on tõusnud juba üle aasta, siis jaemüügimaht ikka veel väheneb. Swedbanki kaardimaksed näitavad, et ka kogu eratarbimine oli kolmandas kvartalis nõrk. Sel aastal peaks eratarbimise maht veidi vähenema ning 2025. aastaks prognoosime selle tagasihoidlikku suurenemist. Järgmiseks aastaks planeeritud maksutõus, mis on küll veel Riigikogu menetluses, kiirendab inflatsiooni ja see vähendab netopalga reaalkasvu (vanaduspensioni kasv on viimastel aastatel kasvanud inflatsioonist kiiremini). Tulevased maksutõusud on juba kergitanud hinnatõusu ootusi nii ettevõtjate kui tarbijate hulgas.
Swedbanki prognoosi järgi kiireneb tarbijahindade kasv selle aasta 3,7 protsendilt järgmiseks aastaks 4,3 protsendini ja aeglustub 2026. aastal 3,5 protsendini. Suurema panuse järgmise aasta hinnakasvu annavad tarbimiskorvi suuremad kulud – toiduained, eluase ja transport – samas kui tervishoiu ja sideteenuste hinnakasv peaks aeglustuma.
Intressimäärade langus toob majapidamistele ja ettevõtetele leevendust
Intressimäärade langus vähendab juba praegu kodumajapidamiste laenukoormust. Swedbanki klientide eluasemelaenu maksete kõrgaeg Eestis saavutati möödunud aasta detsembris. Sealt alates on kolmveerandil klientidest kuised laenumaksed vähenenud küll veel kuni 50 eurot, kuid intressimäärade langus toob majandusse üha suurema positiivse efekti ja see parandab majapidamiste ostujõudu.
Nõrga tarbimise juures majapidamiste hoiuste aastane kasv kiireneb. Ühest küljest on septembri seisuga paigutatud tähtajalistele hoiustele ligi 37% hoiustest – see on viimase 10 aasta suurim osakaal ja on ligi viiendik aastasest eratarbimisest. Samas on Eesti kommertspangad maksnud tähtajalistele hoiustele euroala kõrgeimaid intresse, mis suurendab veidi inimeste kasutatavat tulu. Hoolimata sellest, et tähtajaliste hoiuste osatähtsus on suurema sissetulekuga leibkondade seas oluliselt suurem, on ka keskmise ja väiksema sissetulekuga leibkonnad kandnud osa oma säästudest tähtajalistele hoiustele.
