Eluasemelaenu taotlemisel võib pakkumise võtta mitmest kohast, olgu selleks Eestis tegutsevad suuremad pangad või ainult laenudele keskendunud finantsasutused. Saadud pakkumised võivad aga erineda mitte ainult intressimäärade, aga ka pakutava maksimaalse summa poolest. Millest sõltub laenuandja pakutav maksimaalne summa ja miks võivad need pakkumised väga palju erineda, selgitab Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.
Üldiselt on nii laenuotsuse tegemisel kui selle maksimaalse summa määramisel esimene oluline reegel, et laenutaotleja kohustused võivad moodustada tema sissetulekust maksimaalselt poole. Need kohustused hõlmavad nii laene, liisinguid kui ka krediitkaarte ja kui laenutaotlejaid on mitu, kehtib see reegel neile kahepeale kokku.
Samas võib laenutaotleja, kes on pakkumist küsinud mitmest kohast, hiljem avastada, et kui üks laenuandja pakub maksimaalseks laenusummaks näiteks 50 000 eurot, siis teise panga pakkumine küündib hoopis 100 000 euroni. Seejuures tekitab inimestes tihti segadust, et väiksema pakkumise on teinud just tema kodupank, kus taotleja on võib-olla aastaid oma igapäevapangandust hoidnud.
Kuid nagu öeldud, ei määra laenuandja maksimaalset laenusummat suvaliselt. Laenutingimuste pakkumisel arvestatakse väga paljude taotleja finantsseisu ja -käitumist puudutavate asjaoludega. Hetkel puudub Eestis positiivne laenuregister, ehk laenuandjatel ei ole ülevaadet inimese kõigist kohustustest ja võlgnevustest teiste finantsasutuste ees. See tähendab ühtlasi seda, et laenutaotleja kodupangal on paratamatult tema kohta rohkem informatsiooni kui teistel. Selline register, mis võimaldaks kõigil pankadel näha inimese kohustusi tema loal ühes keskkonnas on siiski Eestis loomisel ja peaks käivituma 2026. aastal.
Maksimaalset laenusummat mõjutab lisaks olemasolevatele võlgnevustele ja kohustustele ka taotleja üldisem maksekäitumine, oskus majandada olemasolevate tulude ja kulude lõikes ja ka oskus säästa. Ka see on informatsioon, mis on kättesaadav eelkõige inimese kodupangale ja mille tõttu võib just sealne laenupakkumise maksimaalne summa olla väiksem.
Nüüd jõuamegi aga selle teema tuumani. Nimelt on konservatiivne lähenemine võetava laenu maksimaalsele summale kasulik ja vajalik eelkõige laenuvõtjale endale. Pangal on see võimekus mängida laenuvõtja eest läbi kõikvõimalikud stsenaariumid, seejuures ka halvad ja veenduda, et laenuvõtja väljuks ka neist viimastest alati võitjana. Eluasemelaen on väga pikaajaline kohustus, Eestis keskmiselt 26 aastat. Seega on nii pangale kui ka laenuvõtjale oluline veenduda, et laenuvõtja saab laenumaksetega hakkama kõikvõimalike majandustsüklite tõusude-languste ja muude muudatuste olukorras. Arvestada tuleb ka sellega, et pika laenukohustuse jooksul võib tekkida olukordi, kus pere sissetulek väheneb või kulutused suurenevad.
Lõpuks taandubki palju riskiisule – seda nii laenutaotleja kui ka laenuandja omale. Loomulikult on see ka panga jaoks oluline, et väljastatud laen oleks õigeaegselt tasutud, kuid see, milline risk selle nimel võetakse, võib paljuski finantsasutuste lõikes erineda. Sama kehtib ka laenuvõtja kohta, mõni inimene on enesekindlam järgnevate kümnendite jooksul ette tulla võivate riskide suhtes, teine ettevaatlikum.
Kujutleme, et laenuturg on justkui üks suur ja mitmekesine mäesuusakeskus. Selles keskuses on väga järsud ja kiired mäenõlvad ja samas lauged ja aeglased. Kui me võtame nii, et kiire mäenõlv on väga suur laenusumma ja lauge mäenõlv oluliselt väiksem, siis otsus, millisest nõlvast alla laskuda, sõltub justnimelt riskiisust ja see on omakorda mõjutatud mäesuusatamise puhul varasematest oskustest ja laenuvõtmisel inimese sissetulekute ja väljaminekute olemasolevast suhtest. Küllaltki algaja mäesuusataja võib järsust mäest täiesti edukalt alla tulla, kuid risk, et see sõit lõpeb näiteks kiirabi väljakutsumisega on samuti üsna kõrge. Samamoodi kehtib see laenuandja vaatest, ka tema võtab riski, võimaldades inimesel laenata suurem summa, kui tema finantsolukord seda tegelikult võimaldaks. Teisalt, kui see risk ei realiseeru, on tal võimalik rohkem teenida. Sama olukord oleks mäesuusakeskuses – sa võid sinna lasta laskuma algaja suusataja teenides nii piletitulu, kuid seejuures peab arvestama õnnetuse ohu kasvuga ja sellega kaasnevate hilisemate kuludega.
Muidugi ei tähenda suurema summa laenamine kohe seda, et need makseraskused tulevikus kindlasti tulevad. Alati on võimalus, et kogu laenukohustuse perioodi vältel saadab laenuvõtjat õnn ning ühtki madalseisu selle sisse ei jää. Paraku aga ei saa me aga kuidagi asjade selliselt kulgemises täielikult kindlad olla ja just seetõttu on mõistlik laenata summa, mis on jõukohane nii täna kui 10 aasta pärast nii heas kui halvas.
Selge on see, et inimesed võivad ka kõige konservatiivsema lähenemise puhul saada laenu rohkem kui maksab kinnisvara, mida selle eest osta soovitakse. Kuid kas sellisel juhul on mõistlik pakkumisest maksimaalne võtta ja laenata rohkem kui tegelikkuses vaja läheb. Ilmselt ei ole. Eluasemelaen on väga pikaajaline finantskohustus ja ilmselt on mõistlik vaatamata võimalustele laenata nii palju kui vajalik, aga nii vähe kui võimalik.
