Maailmamajanduse kasvutsükkel jätkub
Arenenud riikide kasvuväljavaated on head: euroala majandus on muutunud tugevamaks ning selle kasvutsükkel lubab veel lähiaastatel korralikku majanduskasvu. USA majandus on aga juba varsti jõudmas täisvõimsuseni ning selle kasvuväljavaade hakkab tasapisi ammenduma. Põhja- ja Baltimaades lubab stabiilselt tugev sisenõudlus ja Euroopa riikide impordinõudlus kiireid kasvunumbreid veel lähiaastateks. Tärkavatel turgudel on loodud head tingimused majanduskasvu paranemiseks.
Inflatsiooni kiirenemine on loid; EKP hakkab intresse tõstma alles 2019
Vaatamata majanduskasvu kiirenemisele ja tööpuuduse vähenemisele, on inflatsiooni kiirenemine väga loid nii USA-s kui ka euroalal. Seda saab osaliselt seletada elanikkonna vananemise, majanduse digitaliseerimise ja globaliseerumisega. Aeglane hinnakasv ei peata küll keskpankades raha-poliitika normaliseerimist, kuid seda tehakse aeglasemalt ja ettevaatlikumalt. USA Föderaalreserv peaks meie hinnangul hakkama sel aastal oma bilansimahtu vähendama ja jätkab intressimäärade tõstmist. Euroopa Keskpank jätkab järgmisel aastal oma varaostuprogrammiga vähendatud mahus ja hakkab baasintressi kergitama alles 2019. aastal.
Poliitilised riskid on maailmas jätkuvalt kõrged
Majanduskasv on kiirenenud vaatamata poliitilistele segadustele. Samas, poliitilised riskid on maailmas jätkuvalt kõrged. USA-s on maailmamajandusele kahjulike poliitiliste otsuste risk suur. Geopoliitilistel pingetel, mis võib viia sõjalise konflikti eskaleerumiseni, võivad maailmamajandusele olla tõsised tagajärjed. Sama lugu on ka protektsionismi laialdasema levikuga, mis võib põhjustada kaubandussõdu. Majanduskasv võib aga oodatust ka tugevam tulla, kui suuremate investeeringute toel hakkab tootlikkus kiiremini kasvama. Populismi taandumine Euroopas võib avada rohkem võimalusi majanduskasvu toetavateks reformideks.
Kümme aastat pärast finantskriisi on põhjust ettevaatlikult loota, et halvim on seljataga.
Eesti majanduskasvu lähiaja väljavaade on hea
Paranenud välisnõudlus kiirendab sel aastal Eestis ekspordikasvu ja pärast mitmeaastast langust suurenevad ka investeeringud. Välisnõudlus peaks eesoleval kahel aastal tugev olema. Paranenud ekspordi väljavaate tõttu tuleb ettevõtetel rohkem investeerida, kuna tootmisvõimsuste rakendatus on tööstuses tõusnud juba tublisti üle pikaajalise keskmise. Ka valitsusel on plaanis investeeringuid oluliselt suurendada. Praeguses majanduse kasvutsüklis ei vaja aga Eesti tugevamat fiskaalset stiimulit. Pärast eratarbimise kasvu aeglustumist käesoleval aastal, ootame järgmisel aastal taas selle kiirenemist.
Meie prognoosi järgi kasvab SKP maht sel aastal 3,5%. järgmisel aastal 3,2% ning aeglustub 2019. aastal 2,7 protsendini.
Kõrgemad toorainehinnad, aktsiisimaksude tõus ja kiire palgakasv kergitavad hindasid
Kõrgemate toorainehindade ja aktsiisimaksude tõusu mõjul kiireneb tarbijahindade kasv sel aastal meie hinnangul üle 3%. Samuti tõstab tugev palgakasv teenustehindasid. Lisaks tarbijahindadele, on tõusnud ka tootja-, ekspordi- ja impordihinnad. Tööstustoodete müügihindade tõus koos nõudluse paranemisega suurendab ettevõtete käibekasvu ning leevendab kõrgele tõusnud tööjõukulude negatiivset mõju nende kasumlikkusele.
Suurenenud tööjõupuuduse tõttu püsib palgakasv suhteliselt kiire
Sel aastal ootame reaalpalgakasvu olulist aeglustumist, kuna palga nominaalkasv on veidi aeglasem ning samal ajal hinnad kasvavad. Erinevate sotsiaalsiirete tõus leevendab aga selle mõju elanike ostujõule. Tulumaksuvaba palgaosa kergitamise tõttu suureneb 2018. aastal palgasaajate kasutatav tulu taas ning sellel on positiivne mõju eratarbimisele. Nimetatud maksumuudatus peaks palgakasvu ootusi mõnevõrra vähendama. Samas jääb sobiva tööjõupuuduse tõttu tugev palgakasv püsima.
Nõudlus tööjõu järele kasvab
Majandusaktiivsuse tõus suurendab sel aastal hõivatute arvu. Kuigi nõudlus tööjõu järele kasvab, on selle pakkumine väga piiratud ning seetõttu hõivatute arv meie hinnangul järgmisel aastal enam ei muutu. Vähenenud töövõimega inimeste sotsiaaltoetuste ümberkorraldus (mis suunab neid tööd otsima) suurendab töötute arvu.
Vahe nominaalpalga ja tootlikkuse kasvu vahel väheneb
Tööjõu tootlikkuse kasv peaks 2017-2019. aastatel paranema. Erinevus palga ja tootlikkuse nominaalkasvu vahel väheneb või isegi kaob, mis peaks parandama ettevõtete konkurentsivõimet eksporditurgudel ja nende kasumlikkust.
