Reidi tee projekti peatamiseks ei ole mitte ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, projekteerimisel on arvestatud kõigi liikumisviiside vajaduste rahuldamisega, ütles Tallinna linnapea ülesannetes abilinnapea Taavi Aas.
„Nüüdseks lõppjärku jõudnud projektis on olemas lahendused nii ühistranspordile, kergliiklusele kui ka jalakäijatele,“ ütles Aas. „Reidi tee rajamine ei võta linlastelt võimalust ranna ääres vaba aega veeta. Vastupidi – praegusele söötis rannaalale rajatakse promenaad ning otse mere äärde alad aktiivselt vaba aja veetmiseks, ühtlasi rajatakse sõidutee ja promenaadi vahele ka haljasribadega eraldatud kergliiklustee.“
Aas tõdes, et Reidi tee põhieesmärk on tõepoolest raskeveokid sujuvalt linnast välja suunata. „Seeläbi väheneb märkimisväärselt teiste sadamaga külgnevate peateede liikluskoormus ning südalinnas saab olema senisest märksa hõlpsam ja mõnusam liigelda,“ rõhutas Aas. „Alusetu on aga väide, justkui oleks Reidi tee projekteerimisel arvestatud üksnes või eeskätt autoliiklusega.“
Aas lisas, et kogu kesklinna liiklust tuleb vaadelda kompleksselt. „Kui soovime ellu viia peatänava projekti ehk Pärnu maantee ja Narva maantee alguses autoliikluse minimeerida, siis tuleb autodele paratamatult alternatiivid luua,“ selgitas Aas. „Reidi tee ongi üheks alternatiiviks, mis autoliikluse südalinnast eemale juhib.“
Aas rõhutas, et projekteerijad on püüdnud võimaluste piires arvestada ka kõigi eskiisi menetlemise käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega. „Reidi tee projekteerimisega ei ole kiirustatud ja ka kaasamise protsess on läbi tehtud,“ rõhutas Aas. „Seega on väide, et asjatundlikke arvamusi ja ettepanekuid ei ole arvesse võetud, alusetu.“
Aas lisas, et põhimõtteliselt on Reidi teest räägitud juba vähemalt 15 aastat – esialgu küll Põhjaväila nime all, samuti on kõnealune ühendustee kajastatud ka Russalka ja Paljassaare vahelise rannaala teemaplaneeringus.
