Gruusia sõda on kaasa toonud välispoliitilise paradigma muutuse, joonistades uued geopoliitilised jõujooned. Gruusia näite varal on lõpule viidud Venemaa-poolne suveräänsuse diskursuse ümbermõtestamine agressiivsest «kaasmaalaste kaitsmisest» lähtudes.
Lähivälismaa doktriini jätkuv propageerimine annab tunnistust püüdlusest taastada bipolaarne maailmakord. Venemaa sõjalis-imperialistlike ambitsioonide jõuline taasilmumine toetub suuresti energiakandjatest tulenevatele nafta- ja gaasidollaritele.Erinevalt Gruusiast suutis Eesti kaalutletud tegevuse kaudu üheksakümnendate alguses vältida oma Lõuna-Osseetia teket.
Kuid Venemaa peamine võimsus peitub energeetilises potentsiaalis. Sestap hoiabki Moskva taskus väga ohtlikku trumpi.
Nimelt ostetakse 100% Eestis kasutatavast maagaasist Gazpromilt – Kremli äriliselt käepikenduselt.
Mis veelgi olulisem – omakorda 46% soojusenergiast toodetakse Vene maagaasist. Eestis gaasiga seonduvat tervikmonopoli omavas ASis Eesti Gaas on Gazpromil 37%-line osalus, teine umbkaudu kolmandik kuulub E.O.N Ruhrgasile – Gazpromi partnerile Vene-Saksa gaasijuhtmes.Eesti Gaasi (EG) väitel jätkub kõiki alternatiive kasutades kodutarbijatele gaasi ja toasooja Vene gaasitarnete lõppemisel maksimaalselt üheks kuuks. Esimene gaasi ja toasooja hüppeline hinnatõus on kohale jõudnud, Gazpromi tegevdirektori Aleksei Milleri teatel on plaanis Euroopale müüdava gaasi hinda veelgi tugevalt tõsta.
Anatoli Tšubaisi sõnul pole Venemaa piisavalt investeerinud uute gaasimaardlate rajamisse ning tehnilise taseme tõstmisesse, seega tekib selle kümnendi lõpus tugev energiadefitsiit. Konkurentsiameti otsusega on kooskõlastatud monopolide EG ning Tallinna Kütte uued hinnad kodutarbijatele. Sügisest kehtima hakkav toasooja 38%-line ja gaasi kuni 37%-line hinnatõus suurendab kodutarbijate kulusid tuhandete kroonide võrra aastas.
Rahandusministeeriumi hinnangul tõstab juba ainuüksi Tallinna Kütte hinnatõus üleriigilist tarbijahinnaindeksit 0,58 protsenti. Eesti Omanike Keskliit (EOKL) vaidlustas esimest korda Eestis universaalteenuse hinnatõusu kodutarbijale, kaevates konkurentsiameti hinnakooskõlastuse otsuse kui haldusakti Tallinna halduskohtusse.Konkurentsiamet võimaldas EG hüppelise hinnatõusu kooskõlastanud 24-leheküljelisest otsusest tutvuda vaid kahe (sic!) leheküljega, korrates vastavasisulist pressiteadet.
Sisuliselt anti kodutarbijale teada ainult uuest tariifist, mitte hinnatõusu põhjustest ning see on õigusriigis lubamatu. Ka MKM on energiamajanduse SWOT analüüsis välja toonud nõrgad ja läbipaistmatud maagaasi tarnelepingud.Kaebuses taotletakse, et EG ja Gazpromi vaheline leping peab olema hinnakujundust puudutavates sätetes avalik. EG hind kodutarbijale sõltub sisuliselt nafta hinnast ning euro-dollari vahetuskursist, kuid millist metoodikat hinnavalemis kasutatakse, kes tagab hinna langemise, kui nafta hind kukub ja muud külgnevad küsimused, ei tohi kuuluda ärisaladuse alla.Venemaaga seob meid kolm gaasijuhet. Neist kaks, mis lähevad üle piiri Narva juures, ei ole kasutusel. Kolmas gaasitoru ühendab Tartut ja Izborskit Petserimaal.
Sellest torust ei jätku kogu Eesti tarbeks, eriti talvel, kui tarbimine kasvab, sest Venemaa loodeosa tarvitab ise nii palju, et peab Lätist looduslikust gaasihoidlast lisa võtma. Eesti Välispoliitika Instituudis valminud uuring energiajulgeoleku kohta märgib, et Inčukalnsi mahutitest käib läbi koguni 70% Eestis müüdavast maagaasist.
«Venemaalt tuleva ainsa torujuhtme mis tahes rikke või lekke korral võivad Eesti ja Läti jääda ilma Venemaal tarnitavast gaasist. Inčukalnsi gaasihoidlate mahu kasutamine on kriisiolukorras küsitav, sest samal ajal on kriisis ka Läti ja tema pidev gaasivajadus on Eesti omast mitu korda suurem.»Juhul kui Venemaa peaks otsustama energiatarne lõpetada, viidates näiteks suurenenud kodumaisele tarbimisele või tõstes veel kord hüppeliselt hindu, on Eesti sotsiaalse katastroofi veerel. Gaasi ja kütteta jääksid sajad tuhanded inimesed, pea täielikult Lasnamäe, Mustamäe ja Annelinn.
Magalarajoonides elab teatavasti ka proportsionaalselt väga palju vene rahvusest inimesi, keda Moskva liigitab meelevaldselt kaasmaalaste hulka. Külm tuba ja konflikt Gazpromiga võib suunata Moskva-meelsete viha, mida toidab ka jahenev majanduskliima, riigisiseste institutsioonide vastu.Lisaks EG-le ostab Eestis Vene gaasi AS Nitrofert (20% üldmahust). Ajakirjanduses on korduvalt toodud välja võrdlusandmeid EG ja Nitroferdi gaasitarnehinnast. Aastal 2006 oli Gazpromi hind EG-le 138 dollarit 1000 kuupmeetri kohta, Nitroferdile oli hind 55 dollarit madalam, 89 dollarit.
Arvestades, et Gazprom on monopoolne tarnija, ei tohi konkurentsiseaduse kohaselt ühtegi turuosalist panna ebavõrdsesse situatsiooni.Tegemist on keeruka konkurentsiõiguse vaidlusega, mida EOKL praegu analüüsib. Kindlasti mängib rolli tõik, et Nitroferdi omanikud on Gazpromiga seotud isikud. Kui EG ostaks gaasi samade hindadega kui Nitrofert, peaks gaasi- ja küttearved olema ligi poole väiksemad kui praegu.Gaasiturg tuleks viia kooskõlla direktiiviga 2003/55/EÜ, mille kohaselt ei tohi tootja, põhivõrgu omanik ja lõpptarbijale müüja olla sama ettevõte – eemaldada Gazprom EG omanikeringist. EOKLi meelest tuleks riiklikult motiveerida ja sanktsioneerida kaugkütte teenuse pakkujaid loobuma gaasitoormest ning otsima odavamaid ja tarnekindlamaid alternatiive.
