Uudiste arhiiv

 

Ajaloorubriik: Pelgulinna tänavate sünnipäevad

Pelgulinna asumi sünd jääb 1870. aastatesse. Panin kirja asumi tänavate sünnipäevad. Uuemate uulitsate puhul on need teada kuupäevaliselt. Samas on mitmed Pelgulinna tänavad tegelikult veelgi vanemad, lihtsalt ühel hetkel on need saanud uue nime. Siinsest nimekirjast leiate tänava tänase nime

Ajaloorubriik: Kalamaja Köie tänava lugu

Kalamajas asuv Köie tänav algab Vana-Kalamaja tänavalt ja lõpeb Noole tänaval. Asumi ühe vanima tänavana kulgeb Köie tänav kagu-loode suunaliselt ja on ligikaudu 250 meetri pikkune. Tänav sai oma nime 1881. aastal. Tänava saksakeelne nimi oli Seilergasse ehk Seilstrasse, venekeelne

Ajaloorubriik: Keskaegsest Narvast – linnast ja müürist

Taanlaste valitsemise ajal oli Narva ümbritsetud arvatavasti puidust taraga. Liivi ordu algatas aga 14. sajandi teises pooles programmi linna kindlustamiseks. Töid juhtis Põltsamaa foogt Hindrik von Oldendorp ja Narva foogt Arndt von Alterna, kes määras kindlaks linna piirid ja pani

Ajaloorubriik: Kalamaja Kotzebue tänava lugu

Kalamajas asuv Kotzebue tänav on saanud nime baltisaksa päritolu Venemaa maadeavastaja ja mereväeohvitseri Otto von Kotzebue järgi. Kotzebue linnavilla-mõis asus omal ajal tänase Suva sokivabriku kandis. Aastatel 1960-1990 kandis tänav koos Suurtüki tänava osaga Johannes Käsperti tänava nime. Suurtüki tänava

Ajaloorubriik: Kalamaja Võrgu tänava lugu

Umbes 100 meetri pikkune Võrgu tänav Kalamaja asumis Kalarannas on saanud nime sealkandis asunud võrgupunumistöökodade järgi. Tänav saab alguse Kalasadama tänavast. Suur osa tänava kunagisest, valdavalt puumajadest koosnenud hoonestusest on hävinud. Tänava ääres asusid omal ajal kalatööstused. Võrgu tänava paaritute

Ajaloorubriik: Toompuiestee 16 maja ja selle lähiümbruse lugu

19. sajandi lõpus Falgi tee nurgale ehitatud Toompuiestee 16 maja asub põneva ajalooga piirkonnas. 19. sajandi keskpaigas oli Toomgildi oldermanniks Harjumaalt möldri perest pärit Hans Heinrich Falck (1791-1874). 1812. aasta Vene-Prantsuse sõjas sõjaväe varustajana ja hiljem klaverivabriku omanikuna rikkaks saanud

Ajaloorubriik: Kalamaja Tõllu tänava lugu

Kalamajas asuv 290 meetri pikkune Tõllu tänav algab Graniidi tänavalt, ristub Salme tänavaga ja lõpeb Kungla tänaval. Kunagisele Lausmanni heinamaale rajatud tänav sai oma nime 27. veebruaril 1924 müütilise Saaremaa vägimehe Suure Tõllu järgi. Selle tänavaga liideti 17. oktoobril 1928

Ajaloorubriik: Puruvana ja Tondi kasarmute lugu

Minu vanavanema Marie, keda Puruvanaks kutsusime, elas Tondi tänava ääres sõjaväekasarmute vastas. Marie abikaasa kapral Hans Krüppelmann oli pärast Vabadussõda sealses sõjaväeosas teeninud, kuni raske haigus vanavanaisa üpris noore mehena hauda viis. Kui minu vanemad ülikoolis õppisid, olin 1979. aastate

Ajaloorubriik: Sibulaküla tules

Punaarmee õhurünnakus Tallinnale 9. märtsi õhtul 1944 sai enim purustusi südalinnas asuv vana Sibulaküla asum, mille hoonestusest hävis üle 80 protsendi. Põlesid kivimajad Estonia puiestee ääres, mis taastati muudetud kujul. Lammutati vaid Puhkide funktsionalistlikus stiilis ärihoone varemed tänase Solarise keskuse

Ajaloorubriik: Uus Maailm tules

Uue Maailma vanast puitasumist sai pool tuhaks nõukogude lennuväe õhurünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul. Punaarmee asus Tallinna pommitama juba 1943. aastal. Siis pääses Uus Maailm suuremate kahjudeta. Järgmise aasta 9. märtsi õhtul alanud võimsas õhurünnakus oli aga Uus

Ajaloorubriik: Kalamaja tules

Kalamaja hoonestus sai Teise maailmasõja ajal kannatada nii 1941. aasta augustis kui punaarmee õhurünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul. Õnneks elas suurem osa vanast puitasumist sõja siiski üle. Augusti lõpus 1941 lähenesid Saksa väed kiiresti Tallinnale. Punaarmee viis enne

Ajaloorubriik: Pelgulinn tules

1944. aasta 9. märtsi nõukogude lennuväe õhurünnakus Tallinnale said mitmed Pelgulinna piirkonnad, eelkõige Telliskivi ja Mulla tänava vaheline ala ning Kolde puiestee ümbrus suuri purustusi. On ime, et vanast puitasumist suurem osa selle õuduste öö tervena üle elas. Pelgulinna majad

Ajaloorubriik: Kui Sõle tänava kohal laius prügimägi

Sõle tänav sündis umbtänavana vahetult enne Teist maailmasõda kui Paldiski maantee nurgast Kopli poole kerkis neli Tallinna-tüüpi kortermaja. Paldiski maantee ise oli toona poole kitsam. Linnast välja siirduva sõidurea kohal Sõle tänava hipodroomi-poolsel ristil asus paekivist hoones kartongivabrik, mida rahvasuus

Ajaloorubriik: Kassisaba põnevad muutumised

Keset tänast Tallinna asub toreda nimega vana puitasum – Kassisaba. Nimi tuleneb muldkindlustuse nurgas asuvast kõrgemast tugipunktist välja viiva tee alamsaksakeelsest nimetusest. Üks selline tugipunkt, Gootide reduut paiknes Toompea läänekülje ees. Keskajal koosnes Tallinn õiguslikult kahest linnast. Tänane Kassisaba ala

Ajaloorubriik: Tallinna suvemõisade kadunud maailm

Sajandi eest asus tänase Tallinna aladel kokku mitukümmend suvemõisa, aadlike ja jõukate linnakodanike kaunist suvist residentsi. Täna on neist alles vaid mõned, osa elab aga edasi kohanimedes. Tallinna suvemõisate algus jääb keskaega, kui väljapoole linnamüüre hakati rajama linnakodanike ja Toompea

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

26.11.2024 Kasutusluba ja selle taotlemine