Uudiste arhiiv

 

Ajaloorubriik: Pelgulinna Mulla tänava lugu

Pelgulinnas asuv paarisaja meetri pikkune Mulla tänav on oma nime saanud 27. augustil 1930 lähikonnas asuva Saue tänava mõjul (sau – “puhas savi”). Vanasti asus ka Mulla tänava ääres mitu savivõtuauku, kust sai materjali 1879. aastal tänase Ädala tänava kandis

Ajaloorubriik: Kadunud Gonsiori tänava lugu

Kuidas nii? Gonsiori tänav on ju täna Tallinna kesklinnas ilusasti olemas. Selle tänava vana siht kadus aga tõesti pärast Teist maailmasõda linnaruumist. Kui te sisenete täna Tammsaare pargist Viru keskusesse, liigute enamvähem täpselt mööda Gonsiori tänava omaaegset kitsast sihti. 19.

Ajaloorubriik: Pelgulinna Sõmera tänava lugu

Pelgulinnas asuv Sõmera tänav on Ristiku tänavalt algav ligikaudu 60 meetri pikkune enam-vähem edela-kirde suunaline umbtänav, mille lõpus asub terviklik 1920. aastate lõpust pärit elumajade kogum. Sõmera tänav on oma nime saanud 18. märtsil 1931. Tänav sai oma nime lähikonnas

Ajaloorubriik: Tartu raekoja kolm tulemist

Tartu keskaegne raekoda hävis Rootsi-Poola sõjas 1601. aastal. 1625. aastal asus raekoda Küütri ja Rüütli tänava nurgal ökonoom Schenkingi majas, 1642. aastal koliti vaekoja juurdeehitusse, raad on pidanud istungeid ka linnaapteegi hoones. Vana raekoda hävis täielikult 1661. aasta paiku. Rootsi

Ajaloorubriik: Pelgulinna Ristiku põiktänava lugu

Pelgulinnas asuv 100-meetri pikkune Ristiku põiktänav on hoonestatud peamiselt 1930. aastate esimeses pooles. Ristiku põiktänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu: Ristiku põik 1 – 1930. aastate alguses. Ristiku põik 3 – 1930. aastate esimeses pooles. Ristiku põik 5 – 1930. aastatel

Ajaloorubriik: Kompasna tules

Keset Tallinna laiuv ajalooline Kompasna asum sai nõukogude võimsas õhurünnakus 9. märtsil 1944 suuri purustusi. Viru hotellist Pronksi tänavani ulatuv asum oli toona hoonestatud peamiselt vanade, 19. sajandi teises pooles ehitatud puitmajadega. Kompassi ei saanud pommidega väga pihta, kuid tekkinud

Ajaloorubriik: Keldrimäe tules

Pärast 1944. aasta 9. märtsi punaarmee õhurünnakut Tallinnale võis tänase Stockmanni kaubamaja juurest näha ära praeguse Tallinna bussijaama, toona täituru. Peaaegu kogu selle piirkonna vana hoonestus oli hävinud. Tartu maantee, Liivalaia, Juhkentali ja Odra tänava vahel asuv Keldrimäe asum kaotas

Ajaloorubriik: Unustatud Kaasani tänavast

1970. aastate keskel kadus lõplikult Tallinna linnapildist Sibulaküla ja Pleekmäe/Keldrimäe piiriks olnud vana Kaasani tänav. Paar selle tänava puumaja on täna alles Liivalaia tänava ääres Kaasani kiriku vastas. Kaasani tänav on oma nime saanud 1721. aastal pühitsetud Kaasani kiriku ja

Ajaloorubriik: Kadunud maailmast Stockmanni kaubamaja kõrval

1996. aastal Tallinnas avatud Stockmanni kaubamaja rajati vana paberivabriku asemele. Sealne linnaruum on viimase 70 aastaga läbinud totaalse muutumise. Enne Teist maailmasõda asus Kaasani kiriku praegusest suurema aia kõrval Kaasani plats. Selle kõrval olid vanad kasarmud, mille kõrvalt voolas Härjapea

Ajaloorubriik: Mardi uulits, lõbumajad ja saun

Tallinna kesklinnas vanas Keldrimäe asumis kulgeb põneva ajalooga Mardi tänav. Tänav sai nimetuse piirkonna kinnisvaraomaniku Diedrich Christian Martensi järgi. Aja jooksul kasutati tänava kohta erinevaid nimekujusid: Martena tänav (1885), Martensgasse (1893), Martinstraße (1907), Мартенская ул. (1907), Martenstraße (1913). Aastatel 1936–1991

Ajaloorubriik: Gross-Carlos, Kakaru kaal ja Hundipea

Paljassaare poolsaare ja Kalamaja vahele jääv rannikuala ning selle maastikuvormid on kandnud vanasti toredaid nimesid. Veel 19. sajandi esimeses pooles oli tänane Paljassaare poolsaar kaks eraldi saart. 1881. aasta plaanil on aga need näidatud juba ühe saarena, mis liideti maismaaga

Ajaloorubriik: Uued tared keset Tallinna

1920. aastate alguses ümbritsesid Tallinna vanalinna vanad puitagulid, paljud tänaseks hoonestatud alad olid aga heina- või peenramaad. Praegune raadio- ja telemaja vaheline ala oli toona osa suurest politseiaiast. Sealset Raua asumi piirkonda oli aga asutud kaasaegsete kivimajadega hoonestama juba tsaariaja

Ajaloorubriik: Pelgulinna lood: Põhu kõrtsi tõus ja langus

Pelgulinnas on olnud mitmeid toidubaare ja õllekioskeid. Neist üks kuulsamaid, rahvasuus Põhu kõrtsina tuntud söögi- ja joogikoht asus Õle 33 majas. Ametlikult kandis see nõukaajal kohvik Kaja nime. Põhu kõrts oli rahvas seas populaarne koht, kus aega viita ja külarahvaga

Ajaloorubriik: Eesti oma relvatehase lugu

Kalamaja asumi põnevas militaarajaloos on ka relvatehase peatükk. Kalamaja piirl asuva Arsenali eelkäijaks on 1910. aastal Erika 4 asutatud elektromehaanika tehas, mis toimis Vene Admiraliteedi arsenalina. Aastatel 1920-1940 kandis relvatehas nime Varustuse Valitsuse Ühendatud Töökoda ja allus otse sõjaministeeriumile. Tehas

Ajaloorubriik: Kust voolas täpselt Härjapea jõgi?

Tihti küsitakse, et kust voolas täpselt 1930. aastate keskel reostuse tõttu maapõue suletud kitsas kiirevooluline Härjapea jõgi. Püüan kirjeldada jõe kulgemist tänases linnaruumis. Härjapea jõgi algas Ülemiste järve kirdenurgast, kulges allavoolu vana paberivabriku vahelt Sossi mäel. Kunagise sõjaväehopsidali, tänase kaitseväe

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

26.11.2024 Kasutusluba ja selle taotlemine