Uudiste arhiiv

 

Statistika: kasutusloa saanud eluruumide arv kukub

Ehitusloa saanud eluruumide arv on statistikaameti andmetel 2010. a. II kvartaliks 480-le. Ehitusloa saanud eluruumide pindala oli 69 400m2 ja nende keskmine pindala 145m2. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes ehitusloa saanud eluruumide arv 21% võrra ja sama palju vähenes

Statistika: Uutest eluruumidest on suurenenud enam ühepereelamute osakaal

Kasutusse lubatud eluruumide seas on 2009. aastal statistikaameti andmetel suurenenud kõige enam ühepereelamute osakaal. Oluliselt on suurenenud ka 6-8-korruselistes elamutes asuvate eluruumide osakaal. Kasvas ka kahepereelamute proportsioon. Muudes elamutüüpides asuvate kasutusse lubatud korterite osakaal on oluliselt vähenenud. On avalik saladus

Statistika: Lisandub enam suuremaid eluruume

2009. aastal vähenes statistikaameti andmetel kasutusse lubatud eluruumide seas väiksemate ehk 1-, 2- ja 3-toaliste korterite osakaal. Selle selgituseks on korterelamute ehk keskmisest väiksema toalisusega eluruumide massarendamise lõppemine buumi möödudes. Nii on viimasel paaris aastal suurenenud kasutusse lubatud eluruumide hulgas

VIDEO: Uusi elamispindade arendusi lisandub jõudsalt

Uusi elamispindade arendusi lisandub jõudsalt

Eesti elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on teistkordselt senist põhja puudutamas 61,7 punkti tasemel ehk samas, kus indeks oli ka kuu aega tagasi. Aastaga on pakkumishinnad langenud 9,9%. See tähendab, et aastataguselt 14 063 krooni tasemelt on tänane elamispinna ruutmeetri

Statistika: eluruumide ehituslubasid tuli juurde palju

2010. aasta I kvartalis väljastati statistikaameti andmetel kasutusluba 663 eluruumile kogupindalaga 63 200m2. Aastatagusest ajast väljastati tänavu kasutuslubasid 11% rohkem. Kasutusloa saanud eluruumide pind suurenes 3% võrra. Keskmiseks kasutusloa saanud eluruumi suuruseks oli 2010. a. I kvartalis 95,3m2. Suurenenud kasutuslubade

Eksperdid: uus kriis võib tulla kolme aasta jooksul

29 protsenti 1Partner Kinnisvara küsitletud ekspertidest ennustas, et uus kinnisvarakriis võib meid tabada juba lähema kolme aasta jooksul. 1Partner Kinnisvara korraldas Eesti suuremate kinnisvarabüroode ekspertide hulgas uuringu, mis hõlmas nii kinnisvaratrende üldiselt kui ka hinnangute andmist konkreetsetele piirkondadele. Kõigi osalenud

Kus on elamispindade normaalne hinnatase?

Elamispindade hinnadünaamikat kirjeldades olen mitmel korral kasutanud väljendit, et hinnatase on normaalsest allapoole kukkunud. Sellisele väljendile on järgnenud kriitika, et mis ikkagi on „normaalne hinnatase“. Kas normaalne mitte ei oleks, kui hinnad veel kaks korda kukuksid – küll siis oleks

Eesti büroopinnad tõstetakse uuele tasemele

Tavapärane büroopindade arendamise äri seisneb Eestis tüüpiliselt „betooni ja klaasi“ arendamises. Enamasti on fookuses eelkõige hoone ehituslikud omadused, pindala, parkimiskohtade arv ja üürihind. Majandussurutis on hea aeg endistest raamidest väljatrügimiseks ning bürooarenduse täiesti uuele tasemele viimiseks. Innovatsioonile ja uuenduslikkusele orienteeritud

Kinnisvaraturundus: ettevõttesisene koolitus korterelamute arendajatele

Mis on kinnisvaraarendus? Mis on turundus? Kinnisvaraarendaja – küsi neid küsimusi oma ettevõtte töötajatelt. Sa vajad kiiret abi, kui: enamus ei ütle, et kinnisvaraarendus on kinnisvarale väärtuse lisamine; enamus ei ütle, et turundus on tarbija vajaduste rahuldamine (või midagi analoogset,

Statistika: eluruumide ehituslubade arv oluliselt kukkunud

2009. a. III kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 359 eluruumi, mis on aastatagusest näitajast 1035 pea kolm korda vähem. Loomulikult pidi sellisele langusele järgnema ka ehitusloa saanud eluruumide pindala langus. 2009. a. III kvartalis oli ehitusloa śaanud eluruumide pindala 57,4

Statistika: eluruumide kasutusload vähenemas

2009. a. III kvartalis sai statistikaameti andmetel Eestis kasutusloa 689 eluruumi. Veel aasta tagasi oli kasutusloa saanud eluruume 1024. Kasutusloa saanud eluruumide pindala tõusis 76,9 tuhande ruutmeetrini. Keskmiseks kasutusloa saanud eluruumi suuruseks teeb see 111 ruutmeetrit. Aasta tagasi 2008. a.

Lutheri vabriku maadele kerkib enam kui poolteist tuhat korterit

Kokku lisandub Veerenni asumisse 40 korterelamut ja 18 äriruumidega korterelamut. Endisel Tallinna vineeri- ja mööblikombinaadi suletud territooriumil Veerenni asumis haigutab praegu hiiglaslik tühermaa, kuid varsti peaks endise tööstuspiirkonna asemele kerkima suure avaliku haljasalaga elamurajoon. Sel nädalal otsustas Tallinna linnavalitsus saata

Statistika: ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind

2009. a. II kvartalis sai statistikaameti andmetel Eestis ehitusloa 605 eluruumi kogupinnaga 87 800 m2. See on pea kaks korda enam kui aasta esimeses kvartalis, mil ehitusloa sai kõigest 326 eluruumi, kuid samas siiski kolm korda vähem kui 2008. a.

Üürileandja pandiõigus

Praeguses majanduskriisis on kujunenud igapäevaseks, et kinnisasja üürilepingust tulenevate võlgnevuste korral rakendatakse üürniku vara suhtes üürileandja pandiõigust. Tihti on aga üürilepingu pooltel üürileandja pandiõiguse olemusest ekslik arusaam, mistõttu ei kasutata üürileandja pandiõigust alati õiguspäraselt. Võlaõigusseaduse kohaselt on kinnisasja üürileandjal üürilepingust