Uudiste arhiiv

 

Nõudlus Tallinna lähistel suundub sisemaa suun

2003. a. I kvartalis tehii kõigist Eesti kinnisvaratehingutest 46% ehk 3000 Tallinnas ja Harjumaal. Kõigi Eesti kinnisvaratehingute väärtusest moodustas see aga koguni 75%. Need numbrid ilmestavad pealinna ja Harju maakonna osakaalu Eesti kinnisvaraturul. Kinnisvara väärtuse ja seeläbi kinnisvaraturu aktiivsuse määrab

Kinnisvarakalender: august 2003

Kuuteemad: – Keila-Joa suvilatekompleksi müük venib;– Neitsitorni müük peatati;– Saku Suurhall pankrotiohus;– Ülemiste kaubanduskeskus sai nurgakivi. Muud teemad: 01/08 ERI Kinnisvara prognoosib kaubanduskeskuste vahel tugevneva konkurentsivõitluse algust.05/08 Tallinna linn andis ülikoolile Audentes rendile Tondi tänava kasarmud Vastutasuks peab kool need

Jüri korterite hinnad kasvavad kuni 10%

Tallinna lähipiirkonnas naabervaldades, kus on väljakujunenud infrastruktuur ja hea ühistranspordiühendus Tallinnaga, on viimastel aastatel nõudlus korterite järele tõusnud. Kohati on nõudlus hakanud pakkumist ületama. Seda eelkõige võrreldes Tallinnaga tänu rohelisemale ja inimsõbralikumale ümbrusele ja madalamale hinnatasemele. Tallinnast välja kolides tehakse

Pädev konsultant tagab efektiivse investeeringu

Eesti kinnisvaraturu lähenemisel küpsusele tõuseb esimeses järjekorras päevakorda kinnisvarakonsultatsioonide vajalikkus, sest arendamis- ja investeerimisotsusteks vajalik info koondub kinnisvaravahendajate kätte. Kinnisvaraturu teine oluline suundumus on spekulatiivsuse vähenemine. Osalt peegeldub ka see kahanenud tehingute arvus. Kinnisvaraturg on muutunud läbipaistvamaks. Kinnisvarainfot saab tänu

Elamukrundi hinna määravad infrastruktuurid

Huvi Tallinna lähiümbruses asuva elamukruntide vastu on aasta-aastalt kasvanud. See on tingitud peamiselt soodsast elukvaliteedi ja hinna suhtest. Tallinnast eemale otsitakse elamispinda kolmel peamisel põhjusel: vaikus, rohelus ning võrreldes pealinnaga madalam hinnatase. Need tegurid võimaldavad leibkonnal soetada suuremat ja mugavamat

Eluasemelaenude turg kasvab üle ootuste

2003. aasta eluasemelaenude turg on arenenud eelmise aasta lõpul prognoositust märgatavalt kiiremini. Kiiresti tõusevad laenumahud toovad silmapiirile ka esimesed ohumärgid. Viimaseid ei tasu ületähtsustada, kuid samas ei tohi neid ka hetkekski tähelepanu alt kõrvale jätta. 2002. aasta lõpus ja 2003.

Hansapank: eluasemelaenud kasvavad endiselt

Hansapanga erakliendi finantseerimise arendusjuht Kersti Arro ütles, et eluasemelaenude arv ja maht kasvab endiselt. “Saame kinnitada, et eluasemelaenude väljastamisel kasvab nii summaline kui tükiline maht,” lausus Arro. Võrreldes selle aasta viie esimese kuu tulemusi mulluse viie kuu tulemusega, näitab Hansapanga

Krahh kinnisvaraturul – igapäevane hirm

Kinnisvaraspetsialistide järjekordsed hinnatõusuprognoosid ning samal ajal üha suurenev jooksevkonto puudujääk annavad taas põhjust tõstatada teema kriisist ja/või krahhist kinnisvaraturul. Esmalt definitsioonid. Võõrsõnastik ütleb, et kriis on sujuva majanduselu järsk kokkuvarisemine ja surutisaja algus. Krahhi selgitus seevastu on häving, äpardumine, pankrotistumine.

Kinnisvaraturul on krahh või kriis igapäevane hirm

Kinnisvaraspetsialistide järjekordsed hinnatõusuprognoosid ning samal ajal üha suurenev jooksevkonto puudujääk annavad taas põhjust tõstatada teema kriisist ja/või krahhist kinnisvaraturul. Esmalt definitsioonid: kriis on sujuva majanduselu järsk kokkuvarisemine ja surutisaja algus. Krahhi selgitus seevastu on häving, äpardumine, pankrotistumine. Kas tõesti on

Eluasemelaenud suunavad kinnisvaraturgu

2002. aastal suurenes võrreldes eelmise aastaga eluasemelaenude käive 71% (4710 mln. kr.), laenude jääk kasvas samal ajal 53% (9282 mln. kr.). Vaatamata ülekuumenemisele viitavatele hoiatustele ja kasvuprognooside kahandamisele väljastati 2003. a. I kvartalis siiski mullusest 62% enam eluasemelaene (1185 mln.

Kinnisvaraturg muudkui paisub

Suur laenumahtude kasv loob kinnisvaraturule uut kvaliteeti – aktiivset elamuehitust võime näha nii statistikanumbrites kui ka igapäevases tänavapildis. 2002. aastal suurenes 2001. aastaga võrreldes eluasemelaenude käive 71 protsenti (4,710 miljardit krooni), laenude jääk kasvas samal ajal 53 protsenti (9,282 miljardit

Analüütik prognoosib elamuarendajate pankrotte

Suur laenumahtude kasv toob kinnisvaraturule uut kvaliteeti, samas võib aeg ja vähene nõudlus läbimõtlemata lahendusega projektid pankrotti viia. Eri Kinnisvara analüütiku Tõnu Toompargi hinnangul ei ole sugugi imekspandav, kui peatselt näeme mõnd tihedat võistlussõela mitteläbivat ja seetõttu pankrotistuvat kinnisvaraarendajat. Siiani

Kommentaar: Uuselamute järelturg Tartus alles kujuneb

Uusi elamuid, mis pärast mõneaastast kasutust uuesti müüki tulevad, on Tartus müüdud-ostetud suhteliselt vähe – uuselamute järelturg pole siin veel välja kujunenud. Valdavalt ehitavad inimesed elamuid oma tarbeks, järelturule on neist jõudnud ainult kaduvväike osa. Need vähesedki pole vastvalminud majadest

Kehtiv detailplaneering tõstab maa hinda

Kinnisvara hind sõltub asukohast ehk sellest, milliseid nõudmisi suudab konkreetne kinnisvara rahuldada. Suurim väärtust määrav tegur on krundi puhul ehitusõigus. Ehitusõigus määrab krundi kasutusotstarbe ja selle, millist hoonet on võimalik krundile ehitada. Samuti selle, millist krundi osa on võimalik hoonestada.

Kakumäe võistleb mainekuses ja elamukruntide hindades Piritaga

Eluasemelaenude võtmise hõlbustumine, intressimäära langus ja üldise majanduskeskkonna positiivne areng on märkimisväärselt aktiveerinud Tallinna ja selle lähema ümbruse eramu- ja krunditurgu. Nõutumad ja kallimad piirkonnad Tallinnas on Pirita ja Merivälja ümbrus ning Nõmme linnaosas. Järjest kasvanud on ostuhuvi Kakumäe piirkonna

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

09.-12.09.2024 Kinnisvara ABC