Eesti majanduse kogutoodang (SKP) vähenes statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 2,4% ja teise kvartaliga võrreldes sesoonselt korrigeerituna 1,8%. See tähendab, et Eesti majandus oli teist kvartalit järjest kvartalivõrdluses üsna sügavas languses. Kuigi inimeste säästud ja riigieelarve tugi on aidanud…
„Laenamise ja investeerimise kallimaks muutmine on peamine viis, kuidas keskpanga tööriistad majanduses hinnatõusu survet vähendavad. See ei ole keskpanga poliitika ootamatu ja kahetsusväärne kõrvalmõju, mida peaks teiste vahenditega püüdma tasalülitada,“ ütles Eesti Panga president Madis Müller täna keskpangas toimunud seminaril,…
Kolmandas kvartalis keskmise palga kasv statistikameti andmetel aeglustus. Kui teises kvartalis oli palgakasv mullusega võrreldes 10,1%, siis kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 8,1%. Palgakasvu aeglustumise taga oli erasektor – peamiselt tööstus ja ehitus. Maksu- ja tolliameti andmed näitasid, et keskmine deklareeritud…
Eesti Panga värske finantsstabiilsuse ülevaate kohaselt suureneb lähitulevikus veidi nende ettevõtete hulk, kel tekib probleeme laenude tagasimaksmisega. Samas jääb raskustes ettevõtete arv kordades väiksemaks, kui see oli 2008.-2010. aasta majanduskriisi ajal. Pankadel Eestis on piisavalt puhvreid, et tulla toime probleemlaenude…
Tööturu olukord oli kolmandas kvartalis jätkuvalt väga tugev, hoolimata kesisemast ekspordist, tööstustoodangu mahu langusest ja tööandjate suurenenud pessimismist. Hõive kasvas aasta varasemaga võrreldes 3,4% ja tööpuudus ulatus 5,6%ni. Nii nagu tööjõu-uuring näitasid ka maksu- ja tolliameti palgadeklaratsioonide andmed hõive jätkuvat…
Statistikaameti andmetel langesid tarbijahinnad oktoobris võrreldes septembriga 1,1%. Aastataguse ajaga võrreldes aeglustus hinnakasv 22,5%ni. Hinnatõusu pidurdumise põhjus oli eelkõige energiahindade odavnemine, mis alanesid oktoobris kuuga rohkem kui kümnendiku võrra. Energiahinnad odavnesid muu hulgas seetõttu, et jõustusid valitsuse meetmed energiahindade osaliseks…
2022. aasta esimeses pooles oli tööturu olukord väga hea. Seda hoolimata majandusšokist, mille vallandasid Venemaa kallaletung Ukrainale ning sellega seotud hüppeline energiahindade tõus. Kuigi tööga hõivatuid oli aasta esimeses pooles rohkem kui enne koroonaviiruse kriisi, muutusid poolaasta kestel tööstus-, kaubandus-…
Eesti Panga delegatsioon võttis 12.–15. oktoobrini osa Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) aastakoosolekust, kus arutleti maailmamajanduse väljavaate ja vajalike majanduspoliitiliste sammude üle. IMFi põhisõnum liikmesriikidele oli selge: võitlus hinnatõusuga on praegu nii keskpankade kui ka valitsuste kõige tähtsam ülesanne. Toetused kõrgete energia-…
Euribor on viimastel kuudel kiiresti kasvanud. Kuue kuu euribor, millega on seotud enamik Eestis tegutsevate kommertspankade väljastatud eluasemelaene ja ettevõtete laene, oli veel juuni alguses negatiivne, kuid ületas oktoobri keskpaigas juba 2%. Euribor kasvab, kuna inflatsioon püsib euroalal kiire ning…
Hinnakasv aeglustus septembris aastavõrdluses 23,7%ni. Selle põhjustas peamiselt elektrihindade odavnemine. Need on viimastel kuudel olnud väga heitlikud. Kui augustis tõusis elektri hind Balti riikides rekordkõrgele tasemele, siis septembris leidis aset järsk hinnalangus. Tarbijate jaoks odavnes elekter kuuga 16% ja see…
Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul saab Eesti majandusele lähiajal määravaks ettevõtete võime kohaneda, sest nad peavad samal ajal toime tulema väga kiire hinnatõusu ja teise poolaasta majanduslangusega, mis tõenäoliselt jääb kolme protsendi kanti. Kaasik esines neljapäeval majanduskonverentsil „Äriplaan 2023“…
Eesti majanduse väljavaade sõltub kõige enam edasisest hinnakasvu tempost. Kuna Eesti on kiireima hinnakasvuga riik euroalal, seavad nii tootmise kallinemine kui ka elukalliduse tõus riigi majanduse vastupanuvõime märksa suurema surve alla. Valdavalt energia kallinemise tõttu prognoosib keskpank selle aasta hinnatõusuks…
Eesti Panga andmetel oli Eesti pankade väljastatud 07.2022 eluasemelaenude keskmine intressimäär 2,37%. Võrreldes varasemate kuudega on eluasemelaenude intressimäär olulisel määral kerkinud. Veel 2022 esimesel viiel kuul oli eluasemelaenude intressimäär mõned sajandikud üle 2%. Intressimäära tõusu tagamaa on euribori kiire spurt…
Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas tõsta intressimäära järsumalt kui kunagi varem ehk 0,75% võrra, sest hinnatõus euroalal on väga tempokas ja püsib eeldatavasti liiga kiire veel pikema aja jooksul. Intressimäärade jõuline tõstmine on vajalik selleks, et vältida praeguse kiire hinnatõusu edasikandumist…
EKP nõukogu otsustas täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 75 baaspunkti võrra. See oluline samm kiirendab üleminekut baasintressimäärade praeguselt väga toetavalt tasemelt tasemeni, mis tagab, et inflatsioon naaseb aegsasti EKP poolt keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde. Praegusest hinnangust lähtuvalt kavatseb…
