2021. aastal euroalal läbi viidud finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu (Household Finance and Consumption Survey, HFCS) andmed võimaldavad hinnata, kuidas on hinnatõusuga võitlemiseks Euroopa Keskpanga kehtestatud kõrgemad rahapoliitilised intressimäärad mõjutanud Eesti leibkondi. Leibkondade tulude ja kulude analüüs näitab, et kuigi väiksema…
Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt on Eesti majanduse üldine olukord rahuldav, kuid kriiside tõttu on tegevusalade seis eripalgeline. Lisaks on majanduse olukorra pilt väga erinev sõltuvalt sellest, kas majanduskasvu puhul arvestada hinnatõusu mõju või mitte. Eurodes mõõdetuna (SKP jooksevhinnas) on…
Euroopa Keskpanga intressitõusud on pankade intressitulu hoogsalt kasvanud ja intressikulu tõus on jäänud intressitulu omale alla. Seetõttu on pankade kasumid suurenenud. Eesti pangandussektori intressikulu kasvab intressitulust aeglasemalt peamiselt seetõttu, et pangad rahastavad end suuresti nõudmiseni hoiuste arvelt. Nõudmiseni hoius on…
Otsustasime eile Euroopa Keskpanga nõukogus tõsta rahapoliitilisi intressimäärasid 0,25% võrra, sest hinnatõus euroalal on endiselt liiga hoogne vaatamata sellele, et see oli maikuuks eelmise aasta sügisel 10% ületanud tasemelt langenud 6% juurde. Ühtlasi peegeldab meie eilne otsus Euroopa Keskpanga nõukogu…
Inflatsioon on aeglustunud, kuid püsib eeldatavalt siiski liiga kiire liialt pika aja jooksul. Euroopa Keskpanga nõukogu on kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Seetõttu otsustas EKP nõukogu täna tõsta kolme EKP baasintressimäära…
Tarbijahindade aastakasv ulatus statistikaameti teatel mais 11,3%ni. Energia, toiduainete ja tööstuskaupade hinnatõus jätkas aeglustumist, kuid samas kallinesid kiirenevas tempos mitmed teenused. Energiahindade aastakasv pidurdus mais 3%ni. Maagaas ja mootorikütused odavnesid aastaga vastavalt 43% ja 14%, kuid soojusenergia hind oli jätkuvalt…
Esimeses kvartalis kahanes statistikaameti andmetel Eesti majanduse maht (SKP) võrreldes aastatagusega 3,2% ja võrreldes eelmise kvartaliga sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna 0,6%. Arvestades seda, kui palju langesid esimeses kvartalis erinevad aktiivsusindeksid, oli 3,2% majanduslangus isegi üsna tagasihoidlik. Nii tööstuse toodanguindeks…
Eelmise finantskriisi ja pandeemiakriisi vahele jäänud perioodil suurenes Eesti perede jõukus märkimisväärselt Varalise ebavõrdsuse tase on Eestis euroala riikide võrdluses üks kõrgemaid Noored pered tegelevad enam pikaajalise finantsplaneerimisega Teisest penisonisambast lahkusid eelkõige väheste säästude, rohkete tarbimislaenude ja krediidipiirangutega isikud Eesti…
Keskmine brutokuupalk oli 2023. aasta esimeses kvartalis 1741 eurot ja selle aastakasv hoogustus eelneva kvartali 12,1%lt 13,3%ni. Kuigi reaalpalk aastavõrdluses kahanes, on see alates eelmise aasta neljandast kvartalist juba taastumisrajal. Palgakasvu kiirenemise taga oli põhiliselt keskmise palga kasv hariduse valdkonnas,…
Elukalliduse tõus, kerkivad intressimäärad ja majanduse ebakindel väljavaade on kahandanud inimeste võimet ja soovi laenuga eluaset soetada. Nõudlus eluasemeturul hakkas vähenema juba 2022. aasta kolmandas kvartalis. Selle aasta esimesel neljal kuul andsid pangad uusi kinnisvaratagatisega eluasemelaene välja 22% vähem kui…
Käesoleva aasta alguses püsis Eestis statistikaameti andmetel tööturu olukord stabiilne – suuri muutusi tööhõive ega töötuse määras ei toimunud. Registriandmete järgi on majanduslanguse mõjul kahanenud tööhõive tööstussektoris ja ehituses. Käesolevast aastast kajastuvad rahvastikustatistikas Eesti elanike hulgas ka ajutise kaitse saanud…
Eesti Panga värske finantsstabiilsuse ülevaate kohaselt on vaatamata majanduskeskkonna halvenemisele ettevõtete ja inimeste laenumaksevõime püsinud seni hea ning viivislaenude tase on madal. Kui aga Eesti majanduskasv jääb kiratsema, võib tekkida probleeme laenude tagasimaksmisega ja halbade laenude osakaal pankades võib kasvada.…
Statistikaameti andmetel jätkus aprillis aastavõrdluses hinnakasvu aeglustumine, mis ulatus 13,5%ni. Eelmise kuuga võrreldes tõusis hinnatase 2%. Sellest peamise osa andis kahe kaubagrupi – elektri ja soojusenergia – kallinemine. Samal ajal odavnesid nii maagaas kui ka mootorikütused. Hinnasurve nõrgenemist on olnud…
Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas eile tõsta intressimäärasid aeglasemas tempos kui seni ehk 0,25% võrra, pidades seejuures silmas ka seda, kui kiiresti intressimäärasid juba seni tõstetud on. Hinnatõus euroalal on aga ikka veel liiga kiire. Ehkki hinnatõus on euroalal läinud aasta…
Inflatsioon püsib väljavaate kohaselt endiselt liiga kiire liialt pika aja jooksul. Praeguse suure inflatsioonisurve keskkonnas otsustas EKP nõukogu täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Laekunud andmed toetavad üldjoontes hinnangut EKP nõukogu möödunud istungil esitatud keskpika aja inflatsiooniväljavaatele. Koguinflatsioon…
Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!
