Keskmine ostu-müügitehingute pinnaühiku hind tõusis 2022. a I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 18% (pinnaühiku mediaanhind tõusis 17%) ja võrreldes eelneva IV kvartaliga tõusis keskmine pinnaühiku hind 6% (mediaanhind 6%). 2022. a I kvartalis vähenes Maa-ameti andmetel Tallinnas korterite…
2022. a aprillis määrab kinnisvaraturu edasise saatuse sõjaolukord Ukrainas. Elamispindade tehingute arv ja hindade liikumine on otseselt seotud sõja ajalise kestvuse, ulatuse ja intensiivsusega. Prognooside tegemine sellises teadmatuse olukorras ei ole liialt viljakas. Pigem on oluline fikseerida hetkeolukord. Käimasolevate arengute…
Eesti majanduse prognoosimine kipub ka rahuajal rohkem esoteerika kui tõsiteaduse poole kalduma. Praegused sündmused on ennustamise veelgi keerulisemaks muutnud, ent amet kohustab ja majandusprognoosi on uuendanud ka SEB. Majanduslangus või mitte? Lõppeval nädalal avaldasid oma majandusprognoosid nii Eesti Pank kui…
Sõda Ukrainas on viinud Eesti uude ajastusse mitte ainult julgeolekuolukorra poolest, vaid ka majanduslikult. Suure naaberriigi muutumine teiseks Põhja-Koreaks tähendab seniste nappide majandussidemete täielikku katkemist, ent ka kallimaid energiahindasid ja kõrget inflatsiooni. Õnneks on Eesti majandus seni kulgenud tugevas pärituules,…
Jaanuar 2022. a ei ole elamispindade pakkumiste turu defitsiidile toonud leevendust. Ostjaid on turul endiselt pakkumistest rohkem. See on toonud endaga kaasa kiire hinnaspiraali. Valminud suur elamispindade turuülevaade heidab pilgu, millal võiks olukord stabiliseeruda ja millal võiksid nõudlus-pakkumine tasakaalupunktile läheneda.…
Inflatsioon: enam kui kümme aastat elas enamik arenenud riike väga madala inflatsiooni keskkonnas. Hinnakasv jäi keskpankadele seatud eesmärkidele pidevalt alla. Võitlemaks madala inflatsiooniga, leidis aset enneolematu rahapoliitika lõdvendamine – alates negatiivsete baasintresside kehtestamisest, kuni finantsvarade tugiostudeni. Nii näiteks kasvas Euroopa…
Kinnisvaraturg on üle saanud koroonakriisi alguse mõõnast ja turg on aktiivne. Novembris vahetas Eestis iga päev omanikku ligi 90 korterit ehk ostu- ja müügitehinguid tehti kuus kokku peaaegu 2700. See on viimase viie aasta suurim korteritehingute arv ühes kuus. Kui…
Viimased poolteist aastat on ärikinnisvaraturul olnud omajagu turbulentsed ning kiiret reageerimist nõudvad. Kui 2020 kevadel pandeemia alguses oli kõikide turu osapoolte reaktsioon lühiajaliselt kõikvõimalikud otsused nö külmutada, siis tänaseks on välja kujunemas juba selgemad jooned, kuidas turg erinevate sektorite osas…
Kinnisvaraturu temperatuuri hoiab keskmisest mõne pügala võrra kõrgemal tasemel uute elamispindade napp pakkumine. Tugevnev demograafiline vastutuul paneb aga küsima, kas suurem kinnisvaraarendus turu jaoks üldse soovitav oleks. Ehitatakse, ent mõõdukalt Lõppeval nädalal avaldas Statistikaamet uusi andmeid Eesti ehitusturu tuleviku ja…
2021. a sügisel jätkame elamispindade pakkumise nappuses. Ostuhuvilisi on rohkemat ja arendajad ei suuda soovitud tempos uusi projekte turule tuua. Suur nõudlus kasina pakkumise kõrval on viinud hinnad tõusule. Tagatipuks ajavad ehitushinnad kinnisvarahindu tõususuunas liikuma. Valminud sügisene elamispindade turuülevaade heidab…
Eelmisel aastal hinnakasv ja tehinguaktiivsus Pärnu maakonnas korraks aeglustusid ja analüütikud olid päris negatiivselt meelestatud. Tegelikult ei ole tööpuudus siinset turgu mõjutanud nii palju, kui kardeti. Maakonna korterihinnad on kallinenud stabiilselt 5–7% aastas, tõusu veavad ennekõike uued korterid. Kui mujal…
Hoolimata segasest olukorrast koroonarindel käitub kinnisvaraturg stabiilsuse majakana. Samas on üha enam näha pakkumiste defitsiiti. Veebruaris sõlmiti veelgi enam tehinguid kui jaanuaris, esialgsetel andmetel 1826. Turuosaliste sõnutsi on turg aktiivne ja seekordsed veidi karmimad piirangud elatakse suuremate kadudeta üle. Murekohaks…
2021. aasta jaanuaris senine pidev turuaktiivsuse kasv peatus Kui 2020. aasta lõpus võis täheldada, et koroonapandeemia on kinnisvaraturul kaardid veidi sassi ajanud ning tüüpiliselt sügise lõpus kujunema asuvad hooajalised tegurid ei ole kuigi olulisel määral esile kerkinud, siis 2021. aasta…
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2020. aastal võrreldes 2019. aasta keskmisega 0,4%. Möödunud aasta neljandas kvartalis tõusis ehitushinnaindeks kolmanda kvartaliga võrreldes 0,4%, võrreldes 2019. aasta neljanda kvartaliga aga langes 0,1%. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel, mis jaotatakse kolme põhigruppi:…
Statistikaameti andmetel vähenes ehitushinnaindeks kolmandas kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 0,2%. Võrreldes möödunud aasta sama ajaga jäi indeksi väärtus praktiliselt samale tasemele. Statistikaameti analüütiku Ülo Pauluse sõnul mõjutas ehitushinnaindeksi muutust aastases võrdluses rohkem kui poole võrra tööjõu 0,5-protsendiline odavnemine. „Selle aasta teise kvartaliga…
