Esimest korda enam kui aasta jooksul otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus seekord intressimäärasid mitte tõsta. Leidsime, et praeguse teadmise kohaselt on intressimäärad juba piisavalt kõrged, et võimaldada mõistliku aja jooksul euroala hinnatõusul püsivalt aeglustuda keskpanga poolt eesmärgiks seatud 2%ni. Küsimus on…
Miks on läinud Eesti majandusel viimase pooleteise aasta jooksul oluliselt halvemini kui teistel Euroopa riikidel? Kui suur osa selles on viimaste aastate kriisidel, sealhulgas sõja mõjudel, kui palju on mõjutanud meie majandust ettevõtete halvenenud konkurentsivõime ja nõrk nõudlus? Või on…
Kuigi Eesti majanduses on mitme indikaatori põhjal majanduskriis justkui käes, piirdub suurem tagasilöök hetkel vaid teatud sektoritega ja laiemalt saavad Eesti inimesed tänu madalale tööpuudusele hakkama. Seda tuleb hoida: hetkel on valitsusel kõige olulisem leida viise tööhõive toetamiseks, mitte nõrgestada…
Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi pöördub Eesti majandus uuesti kasvule järgmisel aastal, kuid pärast kaheaastast langusperioodi kujuneb taastumine aeglaseks. Samas on väga kiire hinnatõus Eestis läbi saanud. Selle aasta majanduslanguseks prognoosib keskpank 2,2% ja järgmise aasta majanduskasvuks 1,4%. Hinnatõus Eestis…
Eesti ettevõtete käive läks käesoleva aasta teises kvartalis langusesse ja kasumikasv pidurdus. Majanduse mahu langus, samas kui inflatsioon raugeb, on vähendanud ettevõtete võimalusi kasumit teenida. Ettevõtete äritegevust ja kasumlikkuse kasvu piirab ka halvenenud konkurentsivõime. Kiire tööjõukulude kasv pärsib konkurentsivõimet Paljud…
Äsjasel ümarlaual tõdesid Eesti suuremate pankade analüütikud, et olukord nii maailmas, Euroopas kui Eestis on keeruline. Siiski arvati, et hinnatõus saadakse peagi kontrolli alla ja sellele peab järgnema uue kasvutsükli igakülgne soodustamine. Eesti suureks probleemiks on peamiste sihtturgude nõrk olukord…
2023. aasta alguse optimismilaine sai suve alguseks läbi ning edasi on toimunud majanduslikus kindlustundes vaid halvenemine. Eriti selgelt on näha, kuidas euroala ja Põhjamaade majanduse väljavaade on suve jooksul kehvemaks muutunud. See on märkimisväärne osa põhjuste komplektist, mis on lükanud…
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2023. aasta teises kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport jooksevhindades 8% ja import 2%. Teenuseid müüdi 2,9 miljardi ja osteti 2,2 miljardi euro eest. Statistikaameti analüütik Jane Leppmets tõi välja, et tänavu…
Pessimistlik meeleolu välisturgudel püsis teises kvartaliski ja nõudluse madalseis tõi kaasa väliskaubanduse mahu vähenemise. Ettevõtjate kolmanda kvartali hinnangud oma eksporditellimuste piisavusele on märkimisväärselt kehvemad kui teises kvartalis, mis näitab, et raskused pole ka praeguseks leevenenud. Ettevõtjate meeleolu on samuti pessimistlik…
Balti suurima puidu jaemüüja Puumarketi tegevjuhi Toomas Tauki sõnul mõjutab Skandinaaviamaade ehitus- ja kinnisvaraturu madalseis ehitusmaterjalide hindasid ja tööjõu kättesaadavust ka Eestis. „Soome ja Rootsi ehitusturu käibed on 30-40% protsenti langenud, mis on halb uudis meie saeveskitele ja puitmajade eksportijatele,…
Ootused, et Hiinast saab tänavu maailmamajanduse kasvuvedur ei ole täitunud. Mõneti on isegi raske öelda, mis Hiina majanduse puhul hästi on – kiduvad nii eksport, tarbimine kui investeeringud. Aeglasem majanduskasv sunnib riigijuhte aga leidma uusi eesmärke. Eksport ei edene Kui…
Eesti majandus on kvartali võrdluses vähenenud juba alates eelmise aasta algusest ehk vähemalt kuus kvartalit järjest. Aastases võrdluses on langust olnud neli kvartalit järjest, samas on majanduslangus aeglustumas. Praeguste andmete järgi jäi kõige tugevam langus eelmise aasta viimasesse kvartalisse. Vaatamata…
Eesti sisemajanduse kogutoodang vähenes teises kvartalis aasta arvestuses 2,9% ja esimese kvartaliga võrreldes 0,2%. Eesti majandus on kvartalivõrdluses olnud languses juba kuus kvartalit järjest. Eesti majanduse olukord on keskmisest halvem. Meie ettevõtted hindavad äri tegemise võimalusi selgelt kehvemaks kui minevikus.…
Statistikaameti andmetel langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2023. aasta teises kvartalis 2,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 9,4 miljardit eurot. Jooksevhindades suurenes SKP 5,1%. „Vaatamata teises kvartalis tuntavalt aeglustunud inflatsioonile ei ole üldine majandusolukord oluliselt paranenud,“ sõnas statistikaameti…
Keskmine brutokuupalk suurenes 2023. aasta teises kvartalis aasta varasema ajaga võrreldes 12,4% ja oli 1873 eurot. Palgakasv kiirenes avalikus sektoris tänu sellele, et teises kvartalis jõustus tervishoiutöötajate uus kollektiivleping. Lisaks tõusis esimeses kvartalis haridustöötajate palk, mis suurendab avaliku sektori palgakasvu…
Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!
