Uudiste arhiiv

 

Statistika: eluruumide ehituslubade arv oluliselt kukkunud

2009. a. III kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 359 eluruumi, mis on aastatagusest näitajast 1035 pea kolm korda vähem. Loomulikult pidi sellisele langusele järgnema ka ehitusloa saanud eluruumide pindala langus. 2009. a. III kvartalis oli ehitusloa śaanud eluruumide pindala 57,4

Statistika: eluruumide kasutusload vähenemas

2009. a. III kvartalis sai statistikaameti andmetel Eestis kasutusloa 689 eluruumi. Veel aasta tagasi oli kasutusloa saanud eluruume 1024. Kasutusloa saanud eluruumide pindala tõusis 76,9 tuhande ruutmeetrini. Keskmiseks kasutusloa saanud eluruumi suuruseks teeb see 111 ruutmeetrit. Aasta tagasi 2008. a.

Elamispindade väljaüürimine muutub atraktiivsemaks

Kinnisvarahinnad on langenud. Tallinna korteriomandite tehingutehinna langus tipust küündib 50 protsendini. See paneb tõsiselt mõtlema, kas elamispinnad on muutumas atraktiivseks investeerimisobjektiks, mille väljaüürimine pakub omanikule stabiilset lisateenimise võimalust. 2007. a. aprillis oli Tallinna korteriomanditehingute keskmine ruutmeetri tehinguhind 26 755 krooni.

Statistika: ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind

2009. a. II kvartalis sai statistikaameti andmetel Eestis ehitusloa 605 eluruumi kogupinnaga 87 800 m2. See on pea kaks korda enam kui aasta esimeses kvartalis, mil ehitusloa sai kõigest 326 eluruumi, kuid samas siiski kolm korda vähem kui 2008. a.

Statistika: kasutusloa saanud eluruumide arv vähenemas

2009. a. II kvartalis sai statistikaameti andmetel Eestis kasutusloa (ehk valmis) 951 eluruumi pindalaga 84 300 m2. Veel aasta tagasi oli uute eluruumide arvuks 1398 ja pindalaks 117 800 ruutmeetrit. Samas on see märksa rohkem kui aasta I kvartali 593

Online pressikonverents: KV.EE II kinnisvaraturu ülevaade

07. augustil 2009. a. on ilmumas järjekordne KV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade võtab kokku Eesti suuremate linnade kinnisvaraturul toimunu 2009. a. II kvartalis. Turuülevaate koostajateks on KV.EE tegevjuht Tarvo Teslon ja Adaur Grupp OÜ kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. 2009. a. II kvartalit

Statistika: eluruumid

2009. a. aluguse seisuga on Eestis 650 500 eluruumi, mis on 5300 võrra suurem näitaja, kui aasta varem. Protsentuaalselt on aga eluruumide arvu juurdekasv kõigest 0,82%, mis ilmselgelt ei kata ära eluruumide amortiseerumist. Eluruumide pindala suurenes aastaga 39,32 miljonilt ruutmeetrilt

Statistika: eluruumid

Elamispindade arv suurenes 2008. aastal statistikaameti andmetel 645 000 eluruumini kogupindalaga 39 miljonit ruutmeetrit. 1000 elaniku kohta on Eestis 481 eluruumi, mis teisipidi tähendab, et ühes eluruumis elab keskmiselt pisut üle kahe inimese. Keskmise eluruumi pindala ühe elaniku kohta on

Elamispindade tüüp ja omanikud Euroopa Liidus

Huvitavat statistikat Eurostatilt Euroopa Liidu elamispindade tüübi ja omanike kohta 2007. aastal. Households by type of dwelling, % Households by type of tenure, % Flat Detached house Semi detached or terraced house Owner Tenant paying rent at market rate Tenant

Palk ja ruutmeetrihind? Tänan, ei

Aegajalt kostub hääli, mis kinnitavad, et elamispinna ruutmeetrihind peaks vastama keskmisele kuupalgale. Eestis on see proportsioon pikalt paigast ära olnud ning kinnisvara selle suhte alusel liiga kallis olnud. Nüüd, kus keskmine palk ja keskmine elamispinna ruutmeetrihind igati samas proportsioonis on,

Eluasemelaenu intresside maksuvabastus kinnisvaraturgu ei mõjuta

Maksude tõstmine, soodustuste kaotamine – need on kuumad teemad tänase majandussurutise tingimustes. Nüüd on aktuaalseks muutunud eluasemelaenu intresside tulumaksuvabastuse teema, mis puudutab sadu ja tuhandeid laenuvõtjaid. Tulumaksuvabastuse ideoloogia Tulumaksuvabastuse idee võiks seisneda selles, et elamispinna soetamise näol on tegemist reeglina

Statistika: Eluruumide ehitus

2009. a. I kvartalis sai Eestis kasutusloa 593 uut eluruumi kogupinnaga 60 700m2. See on eluruumide arvu osas kolm korda vähem kui aasta tagasi. Keskmise uue eluruumi pindala on tõusnud 102 ruutmeetrini, mis viitab asjaolule, et kasutuslubasid on väljastatud peamiselt

Statistika: kasutusse lubatud eluruumid

Kasutusse lubatud eluruumide arv 2008. aastal ootuspäraselt langes. Aasta jooksul anti statistikaameti andmetel kasutusluba 3854 eluruumile. Kõige enam kasutuslubasid väljastati Harjumaal, Tartumaal ning Pärnumaal. Kõige väiksem väljastatud kasutuslubade hulk oli Põlvamaa, kus kasutusloa sai kõigest 7 eluruumi. Järvamaal sai kasutusloa

Elu üürikorteris – enam kui võimalik

Nädal tagasi kirjutasin artikli sellest, et inimese unistuste kodu võib olla ka korter. Kodu ei pea olema ainult eramu. Nüüd aga astuksin räige sammu edasi ning väidaksin, et ka üürikorter võib olla igati aus ja väärtikas kodu. Müügitegevuse edendamiseks oma

Korter jääb enamusele koduks surmani

Alates kinnisvaraturu vaikse aktiveerumise algusest eelmise aastatuhande lõpus on Eestis palju külvatud müüti, et ühe õige eestlase kodu saab olla vaid paarituhande ruutmeetri suuruse krundiga ühepereelamu äärelinnas või linnapiiri taga. Korterelamu, ammugi siis üürikorter saab olla vaid ajutine lahendus, mida

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

14.11.2024 Korteriühistu revisjonikomisjoni töö korraldamine