Uudiste arhiiv

 

Üüriturg pole enam üksnes tudengite dikteerida

Kesksuvel ja sügise hakul mõjutavad üüriturgu peamiselt tudengid ning seda isegi nii jõuliselt, et Tartus tõusevad korterite üürihinnad pealinna omadest kohati kõrgemaks. „Tõenäoliselt hakkavad aga tudengite tekitatavad suured sesoonsed hinnakõikumised aasta-aastalt vähenema ja üürihinnad stabiliseeruvad, sest üüriturgu on mõjutamas mitmed

Statistika: avalikule sektorile lisandub eluruume kiiremini kui erasektorile

Eluruumide arv kasvab aasta-aastalt vaikselt juurde. See tähendab ka seda, et elaniku kohta on meil järjest enam eluruume. Tähelepanuväärne on, et avaliku sektori omandisse lisandub eluruume kiirema tempoga, kui erasektorisse. 2011. a. alguses oli statistikaameti andmetel Eestis 655 900 eluruumi.

Kas korteriostu otsust peaks edasi lükkama?

Adaur Grupi kinnisvaraanalüütiku Tõnu Toomparki sõnul on müügisolevate pealinna korterite valik päris hea ning ta ei usu, et Tallinna elamispindu hinnalangus ähvardab. “Sobiliku pakkumise leidmisel ei ole põhjust, miks ostuotsust peaks edasi lükkama. Võib-olla kukutab Lõuna-Euroopa võlakriis maailmamajanduse ning kinnisvarahinnad

Kas korteriostu otsust peaks edasi lükkama?

Adaur Grupi kinnisvaraanalüütiku Tõnu Toomparki sõnul on müügisolevate pealinna korterite valik päris hea ning ta ei usu, et Tallinna elamispindu hinnalangus ähvardab. “Sobiliku pakkumise leidmisel ei ole põhjust, miks ostuotsust peaks edasi lükkama. Võib-olla kukutab Lõuna-Euroopa võlakriis maailmamajanduse ning kinnisvarahinnad

Tallinnas pakutakse üle 1000 korteri enam

Praegu on Tallinna korterite kohta ligikaudu 1000 müügipakkumist enam kui aasta alguses. Enim on ostja jaoks kasvanud valik äärelinna korterite järelturul ja kesklinna uusarendustes. Kinnisvaraportaali City24 andmetel oli tänavu jaanuaris Tallinnas keskmine korterite müügipakkumiste arv 6355, juunis on keskmine pakkumiste

Statistika: uute elamispindade suhe olemasolevasse elamufondi

2010. aastal sai statistikaameti andmetel kasutusloa 2324 uut eluruumi, mis kogu elamufondist moodustab 0,36%. Elamufondi pindala tuli aastaga juurde 0,59%. Vaadates viimast viite aastat, siis on aastaga lisandunud keskmiselt 0,44% uusi eluruume ja eluruumide pinda on lisandunud 0,62% aastas. Selleks,

Ober-Haus: Kinnisvaraturu kommentaar I kvartal 2011

Äripinnad Bürood Sarnaselt eelmise aasta IV kvartaliga jätkus käesoleva aasta I kvartalis Tallinna büroopindade turul hindade stabiliseerumine ja A klassi büroopindade pakkumise vähenemine. Turul tervikuna olulisi hinnaalandusi enam ei tehtud, kuigi B klassi pindade osas ületab pakkumine selgelt nõudlust. A

Pindi Kinnisvara: turuinfo 03/2011

Pindi Kinnisvara

Pindi Indeks +4,2%, tehingute arv kasvutrendis Pindi Indeks tõusis märtsis 4,2% võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 751,9 eurot (11 765 kr) ruutmeetri kohta. Veebruaris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 721,7 eur/m² (11 292 kr/m²). Võrreldes

Ober-Hausi Kinnisvara turukommentaar IV kvartal 2010

Ober-Haus

Äripinnad Bürood Sarnaselt 2010. aasta III kvartaliga jätkus IV kvartalis Tallinna büroopindade turul hindade ja pakkumiste hulga stabiliseerumine. Büroopindade turul tervikuna IV kvartalis pakkumiste hulk enam ei kasvanud ja olulisi hinnaalandusi enam ei tehtud, kuigi B klassi pindade osas ületab

Ober-Haus: Turukommentaar III kvartal 2010

Ober-Haus

Järgnevalt on toodud Ober-Hausi kommentaar 2010. a. III kvartali kinnisvaraturule. Äripinnad Bürood Sarnaselt käesoleva aasta II kvartaliga jätkus III kvartalis Tallinna büroopindade turul hindade ja pakkumiste hulga stabiliseerumine, kuid tervikuna ületab pakkumiste hulk endiselt nõudlust. Eriti raske on üürnikke leida

Statistika: kasutusloa saanud eluruumide arv kukub

Ehitusloa saanud eluruumide arv on statistikaameti andmetel 2010. a. II kvartaliks 480-le. Ehitusloa saanud eluruumide pindala oli 69 400m2 ja nende keskmine pindala 145m2. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes ehitusloa saanud eluruumide arv 21% võrra ja sama palju vähenes

Pindi Indeks languses 4,8%

Pindi Indeks langes juulis 4,8%, andes linnade tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 11051,6 krooni ruutmeetri kohta. Juunis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 11 606,7 kr/m². Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses 49,5 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal

Statistika: Uutest eluruumidest on suurenenud enam ühepereelamute osakaal

Kasutusse lubatud eluruumide seas on 2009. aastal statistikaameti andmetel suurenenud kõige enam ühepereelamute osakaal. Oluliselt on suurenenud ka 6-8-korruselistes elamutes asuvate eluruumide osakaal. Kasvas ka kahepereelamute proportsioon. Muudes elamutüüpides asuvate kasutusse lubatud korterite osakaal on oluliselt vähenenud. On avalik saladus

Statistika: Lisandub enam suuremaid eluruume

2009. aastal vähenes statistikaameti andmetel kasutusse lubatud eluruumide seas väiksemate ehk 1-, 2- ja 3-toaliste korterite osakaal. Selle selgituseks on korterelamute ehk keskmisest väiksema toalisusega eluruumide massarendamise lõppemine buumi möödudes. Nii on viimasel paaris aastal suurenenud kasutusse lubatud eluruumide hulgas

Statistika: Eluruumide ehitus ei kata amortisatsiooni

2009. aastal lisandus olemasolevatele elamispindadele uusi elamispindu 0,47% eluruumide arvust ja 0,77% eluruumide pindalast. Lisandunud ruutmeetrite kõrgem protsent näitab, et uued eluruumid on suuremad, kui Eesti keskmine eluruumi suurus. Kui uue eluruumi kavandatavaks vanuseks lugeda ligikaudu 70 aastat, siis juurdekasvunumbrid

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

09.04.2025 Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused ehitise ja ehitamise kontrollimiseks