Uudiste arhiiv

 

Kommentaar ülevaatele: Kinnisvaraturg vaevleb tehingute nappuses

Eesti kinnisvaraturg on kogu maialma majanduse äkiliste ja ootamatute muutuste taustal elamas sama põnevat elu. Põnevus paraku ei tähenda, et turuosalistel oleks kerge. Olulisemad kinnisvaraturu näitajad on käitunud järgmiselt. Töötuse määr on hakanud tõusma. Viimaste kvartalite jooksul on töötus püsinud

Taavi Madiberk: kodu tuleb vabastada maamaksust

Maamaks on vanim tsentraalselt ja organiseeritult kogutud maks. Eestis maksustatakse maaomandit 1993. aastal vastu võetud maamaksuseaduse kohaselt. Eestis on kinnisvaraomanike osakaal Euroopa kõrgeim. Olukord, kus 88 protsenti elanikest on kinnisvaraomanikud, on tingitud eelkõige edukast omandireformist, eluruumide erastamisest ja (seni) madalast

Elamispindade tehingute arv langes 30%: olukord on normaalne

Eluasemeturu aktiivsust saab hinnata selle järgi, kui suur osa elamispindadest aasta jooksul turul käibib. Mida enamate elamispindadega tehinguid tehakse seda aktiivsem on turg. Normaalse väljakujunenud turu puhul jääb elamispindade aastane käive suurusjärku 5% kogu elamispindade fondist. Seega on 4-protsendilise tehinguaktiivsuse

Statistika: uute elamispindade hulk väheneb

Raskused korterite müügil on nüüd lõpuks hakanud vähendama uute valmisvate elamispindade arvu. 2008. a. II kvartalis väljastati kasutusluba 1398 uuele elamispinnale, mis on pea kolmandiku võrra mullusest vähem. Uue elamispinna suuruseks oli samal ajal 84 ruutmeetrit võrrelduna aastataguse 79 ruutmeetriga.

Statistika: Eluruumidest 96% kuulub erasektorile

Eluruumide arv on viimaste buumiaastate kestel jõudsalt kasvanud. Nii on 2001. aasta 622 000 eluruumile lisandunud kaheksa aasta jooksul 23 000 uut eluruumi, millest üle poole ehk 12 000 on lisandunud 2006. ja 2007. aasta jooksul. Pindala poole pealt vaadatuna

Statistika: Ehitusmahud aastatagusest väiksemad

Ehitusmahuindeks on 2008. a. I kvartalis madalam aastatagusest. Kui 2007. aasta jooksul ehitusmahud võrreldes aastataguse ajaga kasvasid, siis 2008. aastaks on ehitusmahud Eestis vähenenud 5,3 protsendi võrra. Tõenäoliselt on vähenemises süüdi eelkõige kahanev eluruumide ehituse maht, kuid nähtavasti on ehitusega

Statistika: Mitteeluruumide ehitus peaaegu mullusel tasemel

Mitteeluhoonete ehituslubade arv ületas mullust taset. Käesoleva aasta esimeses kvartalis väljastati 650 ehitusluba eelmise aasta 456 ehitusloa vastu. Küll aga on mullusega üsna samal tasemel ehitatavate mitteeluhoonete pindala. Järelikult on keskmine ehitatav mitteeluhoone väiksema pindalaga. Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv on

Eluruumide ehituslubade arv kuivab kokku

Valminud eluruumide arv ning pind on vaatamata madalseisule kinnisvaraturul endiselt tõusutrendis. Selle põhjuseks on asjaolu, et momendil lõpetatakse buumi harjal või harja järel alustatud arendusprojektide ehitust. Keskmise uue eluruumi pindala on 2001. aasta 152 ruutmeetrilt jõudnud 2008. a. I kvartalis

Statistika: korterite hindadesse tekib loogika

Kokkuvõte korterite suurusest ei näita aastate lõikes olulisi muutusi. 1-toaliste korterite suurus on stabiilselt 31-32 ruutmeetri juures, 2-toaliste suurus 48-49 ruutmeetri juures. Rohkem on kõikumisi suuremate korterite pindalades, kuid see on põhjendatav asjaoluga, et suurte korterite turg on õhem ning

SLÕL: Arnold Rüütli miljoniprojekt

Kinnisvaraspetsialistide hinnangul maksab Kadrioru pargi kinnistu, mille Rüütel endale majaehituseks välja valis, vähemalt 5-6 miljonit krooni. Ekspresident Arnold Rüütel on valmis omal kulul ehitama endale eluaseme ja tööruumid, kui presidendikantselei annab tema kasutusse tühja 2425ruutmeetrise kinnistu Kadrioru pargi veerel Kadri

Postimees: Eestlasel tuleb veel aastaid vireleda

Kustumas on kinnisvarabuumi ajal süttinud lootus, et eestlane rabeleb välja Nõukogude aja kitsastest oludest – üha enam inimesi suudab endale soetada vaid tillukese korteri. Pankade ja kinnisvarafirmade andmetel kasvab nende inimeste arv, kes ostavad laenuraha eest 1-2-toalise korteri ja eelistatult

Arengut jätkub aastakümneteks

2007. a. alguse seisuga oli Eestis eluruume ühe elaniku kohta keskmiselt 28,9m2. See on 1,6m2 enam kui 2001. a. Sellest juurdekasvust 25% ehkj 0,4m2 lisandus 2006. aasta jooksul. 1000 inimese kohta oli 2001. aastal Eestis 455 elamispinda. Aastaks 2007 oli

Денег на рынке жилья на 40% меньше

На рынке жилищных кредитов оборот денежных средств снизился по сравнению с прошлым годом на 40%. Быстрые изменения на рынке недвижимости Эстонии, давали повод СМИ, практически ежедневно обсуждать тему рынка жилищного кредитования. Много делалось всевозможных прогнозов, зачастую – безосновательно. В 2007

Eluasemeturul ringleb mullusest 40% vähem raha

Kiired muutused Eesti kinnisvaraturul on viimaste aastate vältel hoidnud seda sektorit pea igapäevaselt meedia tihendatud tähelepanu all. Prognoositakse ja arvatakse palju, mis turul toimuma hakkab, sageli jääb vajaka arvamuste põhjendatusest. Alljärgnevalt on vaadeldud eluasemelaenude ja eluasemekäivete mõju tänasele elamispindade turule.

Kuidas osta uus kodu laenu abil?

Järgnevalt kirjeldame korteri ostmist eluasemelaenu abil. Esmapilgul võib tunduda, et notari, müüja, ostja, maakleri ja laenuandja kokkuviimine ühe laua taha on keeruline. Ületamatut selles siiski midagi ei ole. Alustada tasub laenuvõime selgitamisest Esimese sammuna on kinnisvara ostuhuvilisel mõistlik pöörduda kodupanka,

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

14.11.2024 Korteriühistu revisjonikomisjoni töö korraldamine