Uudiste arhiiv

 

Eluasemelaenude turg kasvab üle ootuste

2003. aasta eluasemelaenude turg on arenenud eelmise aasta lõpul prognoositust märgatavalt kiiremini. Kiiresti tõusevad laenumahud toovad silmapiirile ka esimesed ohumärgid. Viimaseid ei tasu ületähtsustada, kuid samas ei tohi neid ka hetkekski tähelepanu alt kõrvale jätta. 2002. aasta lõpus ja 2003.

Eluasemelaene väljastati mullusest 60% enam

2003. a. I kvartalis väljastati eluasemelaene 1185 miljonit krooni. See viis esmakordselt eluasemelaenude jäägi üle 10 miljardi krooni piiri. 2002. aasta lõpus ja 2003. aasta alguses ootasin pangad Eesti laenuturgult ligi 20 protsendilist laienemist. Täna tuleb tõdeda, et eluasemelaene väljastati

Eestlasi haaranud laenuhullus

Käesolea aasta esimeses kvartalis väljastati eluasemelaene 1,185 miljonit krooni, mis viis esmakordselt eluasemelaenude jäägi üle 10 miljardi krooni piiri. Eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses ootasid pangad Eesti laenuturust ligi 20/protsendilist laienemist. Täna tuleb tõdeda, et eluasemelaene väljastati käesoleva

Kinnisvarakalender: juuni 2003

Kuuteemad: – Sakala keskuse müük;– probleemid Restori linnamüüri äärde ehitatavate ridaelamutega;– muudatused eluasemelaenude tulumaksuvabastuses. Muud teemad: 02/06 Kommertspankade pikaajalisete laenude baasintressiks kujunenud 6 kuu Euribor langes uuele ajaloo madalaimale tasemele 2,2 protsendini.10/06 Tallinna linnavalitsus algatas 30 hektari suuruse Kopli liinide

Krahh kinnisvaraturul – igapäevane hirm

Kinnisvaraspetsialistide järjekordsed hinnatõusuprognoosid ning samal ajal üha suurenev jooksevkonto puudujääk annavad taas põhjust tõstatada teema kriisist ja/või krahhist kinnisvaraturul. Esmalt definitsioonid. Võõrsõnastik ütleb, et kriis on sujuva majanduselu järsk kokkuvarisemine ja surutisaja algus. Krahhi selgitus seevastu on häving, äpardumine, pankrotistumine.

Kinnisvaraturul on krahh või kriis igapäevane hirm

Kinnisvaraspetsialistide järjekordsed hinnatõusuprognoosid ning samal ajal üha suurenev jooksevkonto puudujääk annavad taas põhjust tõstatada teema kriisist ja/või krahhist kinnisvaraturul. Esmalt definitsioonid: kriis on sujuva majanduselu järsk kokkuvarisemine ja surutisaja algus. Krahhi selgitus seevastu on häving, äpardumine, pankrotistumine. Kas tõesti on

Tõnu Toompark: suurim oht on liigoptimistlik laenuvõtmine

Kinnisvaraturu jaoks peitub suurim oht liigoptimistlikus laenuvõtmises, hoiatab ERI Kinnisvara analüütik Tõnu Toompark. “Tänased laenuintressid löövad iganädalaselt kõigi aegade madalamaid rekordeid. Juba on Eesti Pank hoiatavalt näppu viibutanud ning hoiatanud paratamatu intressitõusu eest. Intressitõus võib igakuist laenumakset märgatavalt suuremaks muuta

Eluasemelaenude turu mahu kasv väheneb

Eesti pangandusturg on arenenud lausa silmnähtavalt. Kui veel mõned aastad tagasi oli see justkui pangapoolne isiklik teene, et laenu üldse väljastati, siis täna pakuvad pangad erinevaid laenutooteid üliaktiivselt ise. Kinnisvara puhul on alati tegemist suurte rahasummadega. Seetõttu kaasatakse kinnisvara ostmiseks

Mullusel laenutingimuste karmistamisel polnud mõju

2002. a. sügisel hoiatas Eesti Pank laenuturu liigkiire laienemise eest. Laenuturule see olulist mõju ei avaldanud. Mõju jäi pigem hoiatavaks näpuviibutuseks, mille turg teadmiseks võttis. 12. septembril 2002. a. üllatas avalikkust Eesti Pank teatega, et valitsus viib Eestist välja 1

Eesti Panga meetmed ei mõjuta laenuturgu

Eesti Panga sügisene hoiatus laenuturu liialt kiire laienemise eest jäi pelgalt hoiatavaks näppuviibutuseks, mis laenu- ja kinnisvaraturgu eriti ei mõjutanud. Kunagi varem pole Eesti Pank laenutingimuste karmistamiseks riigist välja viinud 1 miljard krooni. Ülekuumenemisest rääkides mainiti kõige sagedamini mulli kinnisvaraturul,

Hinnatõusu mootor võtab tuure maha

2003. aastalt on oodata laenuturu kasvu pidurdumist, mis paneb piiri senisele kiirele kinnisvara hinnatõusule, mille peamine mootor on siiani olnud üha soodsam laenusaamine. Eluasemelaenude väljastamise algusperioodil püsisid intressimäärad stabiilselt 13-14 protsendi vahemikus. Kõrgeid intresse kompenseeris samuti kõrgel (üle 10 protsendi)

Kinnisvara hinnatõus stabiliseerumas

2003. aastalt on oodata laenuturu kasvu pidurdumist. See paneb piiri senisele kiirele laialdasele kinnisvara hinnatõusule, mille seniseks peamiseks mootoriks on olnud järjest soodsamad lanutingimused. Eluasemelaenude väljastamise algusperioodil püsisid intressimäärad stabiilselt 13-14 protsendi vahemikus. Kõrgeid intresse kompenseeris samuti kõrgel (üle 10

2003. aasta kinnisvaraturu määravad pangad

2002. a. kinnisvaraturg oli Eestis aktiivne. Läbi sai elatud kinnisvara hinnalangus, mis küll aasta lõpuks juba unustati. Tormiline kaubanduskeskuste arendamine ei paista peatuvat – Tallinnas on juba elanikkonna kohta kaubanduspindu 75% ELi tasemest. Olulise tõuke sai elamuehitus, kus kasutusse lubatud

Kinnisvaratehingute arv püsib mullusel tasemel

Kui kinnis- ja vallasvaratehingute arv on viimaste aastatega stabiliseerunud, siis tehingute väärtus pidevalt tõuseb. Käesoleva aasta kolmandas kvartalis sõlmiti Eestis 9981 kinnis- ja vallasvaratehingut väärtusega 4,14 miljardit krooni. See on mulluse kolmanda kvartaliga võrreldes 4% vähem tehinguid, tehingute väärtus kasvas

Kinnisvaratehingute arv mullusel tasemel

Kinnis- ja vallasvaratehingute arv on stabiliseerunud. Tehingute väärtus tõuseb jätkuvalt. Käesoleva aasta kolmandas kvartalis sõlmiti Eestis 9981 kinnis- ja vallasvaratehingut väärtusega 4,14 miljardit krooni. See on mulluse kolmanda kvartaliga võrreldes 4% vähem tehinguid, tehingute väärtus kasvas sellegi poolest 44%. Tavapäraselt

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

20.11.2024 Üüriinvesteeringute finantsanalüüs