Uudiste arhiiv

 

2003. aasta kinnisvaraturu määravad pangad

2002. a. kinnisvaraturg oli Eestis aktiivne. Läbi sai elatud kinnisvara hinnalangus, mis küll aasta lõpuks juba unustati. Tormiline kaubanduskeskuste arendamine ei paista peatuvat – Tallinnas on juba elanikkonna kohta kaubanduspindu 75% ELi tasemest. Olulise tõuke sai elamuehitus, kus kasutusse lubatud

Kinnisvaratehingute arv püsib mullusel tasemel

Kui kinnis- ja vallasvaratehingute arv on viimaste aastatega stabiliseerunud, siis tehingute väärtus pidevalt tõuseb. Käesoleva aasta kolmandas kvartalis sõlmiti Eestis 9981 kinnis- ja vallasvaratehingut väärtusega 4,14 miljardit krooni. See on mulluse kolmanda kvartaliga võrreldes 4% vähem tehinguid, tehingute väärtus kasvas

Kinnisvaratehingute arv mullusel tasemel

Kinnis- ja vallasvaratehingute arv on stabiliseerunud. Tehingute väärtus tõuseb jätkuvalt. Käesoleva aasta kolmandas kvartalis sõlmiti Eestis 9981 kinnis- ja vallasvaratehingut väärtusega 4,14 miljardit krooni. See on mulluse kolmanda kvartaliga võrreldes 4% vähem tehinguid, tehingute väärtus kasvas sellegi poolest 44%. Tavapäraselt

ELuasemelaenude intressimäär on kõigi aegade madalaim

Eluasemelaenude väljastamine on taas rekordiline. Seda toetab soodne intressimäär ja pankade aktiivsed eluasemelaenude programmid. Eesti eluasemelaenude turg ei näita jahtumise märke. Vaatamata analüütikute ja keskpanaga hoiatustele väljastati käesoleva aasta kolmandas kvartalid järjekordselt rekordilises mahus eluasemelaene – 1,4 miljardit krooni. Käesoleval

Eestlased püstitasid uue rekordi eluasemelaenude võtmisel

Eluasemelaenude väljastamine Eestis on taas rekordiline ning ei näita jahtumise märke. Vaatamata analüütikute ja keskpanga hoiatustele väljastati käesoleva aasta kolmandas kvartalis järjekordselt rekordilises mahus eluasemelaene – 1,4 miljardit krooni. Käesoleval aastal on eluasemelaene väljastatud juba 3,3 miljardit krooni, mis on

Juhtkiri: Kinnisvarakrahhi kartused saavad uut hoogu

1997. a börsikrahhi ja sellele järgnenud majanduslanguse ennustajaks oli suurenenud väliskaubanduse jooksevkonto defitsiit. Käesoleva aasta I kvartalis moodustas defitsiit 15% SKTst, mis on viimase nelja aasta suurim. Üha enam on hakatud rääkima majanduskriisi võimalikkusest, mis seekord toob kaasa hindade kukkumise

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

13.-16.01.2025 Kinnisvara ABC