Uudiste arhiiv

 

Pirita jõe ürgorg muutub heakorrastatud puhkealaks

Tallinna linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule Pirita jõeoru maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimise teemaplaneeringu eelnõu. “Kõnealuse teemaplaneeringu eesmärk on tagada Pirita jõeoru maastikukaitseala looduslike ja poollooduslike koosluste säilimine ning sinna inimestele keskkonnaohutute vaba aja veetmise võimaluste loomine ütles abilinnapea Peep Aaviksoo. Teemaplaneeringuga tuleb

SRV ja Baltic Property Trust plaanivad logistikapargi rajamist Baltimaadesse

Baltimaade juhtiv kinnisvara investeerimisfirma Baltic Property Trust on jõudnud kokkuleppele SRV ja KOBAga modernse logistikapargi rajamise osas Eestisse, Lätti ja Leetu. Igasse Balti riiki luuakse kaasaegne jaotuskeskus kogupindalaga 90 000 ruutmeetrit. Projekt kannab nime BPT Logistic Center Baltic. “Kõik suuremad

Aaviksoo: rannaalast saab atraktiivne linnaruum juba lähiajal

Kesklinna rannaalast kujuneb kümne aasta jooksul avaliku ja erasektori koostöös ning teiste linnade positiivsetele kogemustele tuginedes atraktiivne polüfunktsionaalne linnaruum. “Tahame eeskätt Russalka ja Patarei vahelise rannaala tõsiselt käsile võtta,” ütles abilinnapea Peep Aaviksoo. “Kindlasti hakkab vanalinna ja mere vaheline tühermaa

Savisaar: Tallinna tuleb oma Manhattan

Ettevõtluspäeva raames toimunud linna arengufoorumil märkis Tallinna linnapea Edgar Savisaar oma ettekandes, et Tallinna kesklinna uuenemine ja arenemine on lähiaastate küsimus, mitte aastakümnete küsimus. “Tallinna kesklinna muutub lähima paari aasta jooksul rohkem kui viimaste aastakümnetega kokku,” rääkis Savisaar. “Tallinna Manhattan

Eesti liitumine euroliiduga jättis kinnisvarahinnad samaks

Kinnisvaraturul on paljud investeeringud elamispindadesse tehtud lootuses, et Euroopa Liiduga liitudes lendavad hinnad momentaalselt enneolematutesse kõrgustesse. Paraku selliseid pöördelisi muutusi ei toimunud ega toimugi. Hinnad tõusevad aga aeglaselt ja visalt niikuinii. Ka ostuhuviliste hulk kasvab, ent mitte hüppeliselt. Pealinna “mägedel”

Kinnisvarabuumi lõppu ei paista

Eesti kinnisvaraturg on arenenud tormiliselt. Kinnisvaratehingute arv on mõningate korrektuuridega löönud järjepanu uusi rekordeid jõudes 2003. aastal pea 47 tuhande tehinguni. Kinnisvarahinnad on näidanud ilmselget tõusutendentsi 22 miljardi krooni väärtuseni küündides. Väljastatud laenumahud on igakuiselt mitmekümneid protsente suuremad eelmise aasta

Kinnisvaraturg Euroopa Liiduks valmis

Valdav enamus ehk 2/3 Eesti elanikest avaldas 2003. a. 14. septembril soovi Euroopa Liiduga liituda. Oluline poliitiline ja majanduslik otsus ELi kasuks mõjutab Eesti tulevikku märkimisväärselt. Omajagu sellest mõjust suunab Eesti kinnisvaraturgu ning siinse kinnisvara väärtust. Järgnevalt on vaadeldud kuidas

ELiga liitumine on tänastesse kinnisvarahindadesse juba sisse kirjutatud

14. septembril andis kolmest hääletanust kaks hääle selle poolt, et Eesti võiks liituda Euroopa Liiduga. Oluline poliitiline ja majanduslik otsus ELi kasuks mõjutab Eesti tulevikku märkimisväärselt. Omajagu sellest mõjust suunab Eesti kinnisvaraturgu ning siinse kinnisvara väärtust. Järgnevalt on vaadeldud kuidas

Kinnisvara petab ootusi

Euroopa Liiduga liitumine võib põhjustada korterite hinnalanguse Kinnisvaraturu kõrgseis toetub suuresti investorite ootustele, et pärast Euroopa Liiduga liitumist tõusevad kallite kesklinna korterite hinnad veelgi. Ootused on aga liiga optimistlikud. Kõrghetk kinnisvaraturul on käes ning hindade edasise tõusu ootused üle paisutatud,

Kinnisvaratehingute arv stabiilne, tehingute väärtus tõuseb

2003. a. esimene poolaasta oli kinnisvaraturul taas aktiivne – sõlmiti pea 21000 kinnisvaratehingut. 2002. aasta jooksul sõlmiti vähem kinnisvaratehinguid kui 2001. aastal. Nüüd on võrreldes 2002. a. esimese poolega sõlmitud 5% rohkem kinnisvaratehinguid, mille väärtus ületab aastatagust numbrit 14%. Jätkuva

Kinnisvaraturul liiguvad üha suuremad summad

Kinnisvarahindade tõus muudab kinnisvaratehingud üha väärtuslikumaks, mistõttu turul liiguvad järjest kopsakamad summad. 2003. aasta esimene pool oli kinnisvaraturul taas aktiivne – sõlmiti pea 21 000 kinnisvaratehingut. 2002. aasta jooksul sõlmiti vähem kinnisvaratehinguid kui 2001. aastal. Nüüd on võrreldes 2002. aasta

Euroliidu ootel läheb kinnisvara hästi kaubaks

Inimesed ootavad kinnisvara hinna mitmekordset tõusu Kinnisvaraanalüütikud: kergesti rikastuda soovijad pettuvad Eestlased on Euroopa Liitu astumise eel hakanud aina enam kokku ostma kinnisvara ja maad, lootes, et hinnad liitu astudes hüppeliselt kasvavad. Kinnisvaraanalüütikud suuremat hinnatõusu ei prognoosi. Tallinlanna Anneli (24)

ELiga liitumise mõju Eesti kinnisvara väärtusele (presentatsioon)

Eesti Korteriühistute VI Foorumil “Korteriühistute võimalused avanevas Euroopas” 07. oktoober 2003 tehtud ettekanne asub SIIN! Tegemist on Power Point presentatsiooniga, mis lingil klikkides avaneb uues aknas.

Laenajate risk kasvab

Laenule kuluva summa kasvust ei päästa ka fikseeritud intress Soodsatest eluasemelaenudest põhjustatud optimism saab valusa löögi, kui baasintress Euribor peaks paari protsendi võrra tõusma. Eesti Panga hoiatus pole seni pankade ega kinnisvarategelaste optimismi jahutanud. Ülimadalad intressid on kaasa toonud juba

Nõudlus Tallinna lähistel suundub sisemaa suun

2003. a. I kvartalis tehii kõigist Eesti kinnisvaratehingutest 46% ehk 3000 Tallinnas ja Harjumaal. Kõigi Eesti kinnisvaratehingute väärtusest moodustas see aga koguni 75%. Need numbrid ilmestavad pealinna ja Harju maakonna osakaalu Eesti kinnisvaraturul. Kinnisvara väärtuse ja seeläbi kinnisvaraturu aktiivsuse määrab

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

09.-12.09.2024 Kinnisvara ABC