Uudiste arhiiv

 

Vee hind konkurentsiameti kontrolli alla

Majanduskliima jahenemise tingimustes on nii koduomanikele, kui ka ettevõtetele järjest olulisemaks muutunud vältimatud püsikulud. Sisendkuludena moodustavad kommunaalkulud, kas pere või ettevõtte eelarvest rahavoogude kokku kuivades proportsionaalselt üha suurema tüki. Avalik võim peab kommunaalteenuste (Tarbijakaitse seaduse mõistes universaalteenuste) reguleerimisel arvestama konkurentsiõiguse

Monopolide hinnad langegu-anna toetusallkiri!

Omanike Keskliit on koostöös Konkurentsiameti ja tippjuristidega töötanud välja seadusemuudatustepaketi, mis annaks Konkurentsiametile suurema pädevuse monopolide kontrollil ning tagaks seni puudulikud hinnalangetamise mehhanismid. Tänane regulatsioon ei taga, et monopolide hinnad oleks põhjendatud ja läbipaistvad, sestap nõuame seadusandjalt efektiivset tegutsemist ning

Vee hind kontrolli alla!?

Vee- ja heitveemajandus on olnud viimase dekaadi jooksul korduvalt poliitilise debati keskmes, seda eriti Tallinnas. Traditsiooniliselt algab sagin iga-aastase vee hinnatõusu saabudes, kuid päeva lõpuks mööndakse ikkagi hinnatõusu paratamatust. Seda isegi juhul, kui eelnevalt on bravuurikalt mõlemalt poolt poliitilist rindejoont

Kas homme selgub, millal gaasi hind langeb?

Eesti Omanike Keskliit

Nafta hind maailmaturul on kukkunud võrreldes tippaegadega kolm korda, millal langeb siis gaasi hind kodutarbijatele? Toomaks selgust gaasi hindadesse ja survestamaks Konkurentsiametit tegutsema gaasi hinna kontrollimisel on Omanike Keskliidu eestvõttel koduomanik Marina Riminskaja ette võtnud kohtutee. Homme kohtuvad Marina Riminskaja,

Priidu Pärna: Seadus: Kes vastutab ulukikahju eest?

Iga maaomanik peaks ulukikahjustustest teatama maakondlikule keskkonnateenistusele. Sealt saab ka aru nõuda, kas ulukijahi plaanid on täidetud. Maaleht on korduvalt kajastanud Eestis viimastel aastatel süvenenud probleemi – metssead, kitsed ja põdrad tekitavad kahju metsanoorendikele ja rohumaadele. Kui vanasti oli oht,

Taavi Madiberk: kodu tuleb vabastada maamaksust

Maamaks on vanim tsentraalselt ja organiseeritult kogutud maks. Eestis maksustatakse maaomandit 1993. aastal vastu võetud maamaksuseaduse kohaselt. Eestis on kinnisvaraomanike osakaal Euroopa kõrgeim. Olukord, kus 88 protsenti elanikest on kinnisvaraomanikud, on tingitud eelkõige edukast omandireformist, eluruumide erastamisest ja (seni) madalast

Taavi Madiberk: Eesti vajab energiaagentuuri

Külma sõja hilise jätkuna on puhkenud üleilmne energiasõda. Energeetika lahinguväljal pannakse paika geopoliitilised ning piirkondlikud jõujooned, määratakse riikide konkurentsivõime ja suveräänsuse jätkusuutlikkus. Gruusia sündmused näitavad, et energiasõja majanduslik-poliitilise ambitsiooni realiseerimisel on jõutud agressiivsest retoorikast täiemahulise agressioonini. Üldiselt aktsepteeritud stsenaariumi järgi

Kas languse lõpp või tõusu algus – kuidas edasi?

07. novembril 2008. a. toimub Eesti Rahvusraamatukogus VII rahvusvaheline kinnisvarakonverents “Kinnisvara 2008. Kas languse lõpp või tõusu algus – kuidas edasi?”. Konverentsile on oodatud nii kinnisvara haldajad, hooldajad, arendajad, hindajad, maaklerid, ehitajad, arhitektid, analüütikud kui ka riigiametnikud, ettevõtjad ning finantssektoris

Taavi Madiberk: vene gaasist tuleb loobuda

Gruusia sõda on kaasa toonud välispoliitilise paradigma muutuse, joonistades uued geopoliitilised jõujooned. Gruusia näite varal on lõpule viidud Venemaa-poolne suveräänsuse diskursuse ümbermõtestamine agressiivsest «kaasmaalaste kaitsmisest» lähtudes. Lähivälismaa doktriini jätkuv propageerimine annab tunnistust püüdlusest taastada bipolaarne maailmakord. Venemaa sõjalis-imperialistlike ambitsioonide jõuline

EKFLi seminar: Mis saab edasi? Olukord kinnisvaraturul.

15. oktoobril toimub EKFLi seminar “Mis saab edasi?”.Tõstatatud küsimus on maailmamajanduses toimuva taustal üsna huvitav. Küsimus ei ole täna mitte niivõrd selles, et millal saabub uus tõus. Oluline on pigem, kui kaua veel peab turg kannatama hindade ja tehingute mahu

Kaubandushiiud laienevad võidu

Kuigi majanduslangus on halvanud paljude firmade tegevuse ja muutnud ostjad kitsiks ning kaalutlevaks, laienevad Eesti suured kaubanduskeskused hooga edasi, muutes jõuvahekorda nagu Vestmann ja Piibeleht. Justkui selle tõestuseks avab täna juurdeehitise esimese osa Tallinnas asuv Rocca al Mare kaubanduskeskus. Esialgu

Postimees: Eestlasel tuleb veel aastaid vireleda

Kustumas on kinnisvarabuumi ajal süttinud lootus, et eestlane rabeleb välja Nõukogude aja kitsastest oludest – üha enam inimesi suudab endale soetada vaid tillukese korteri. Pankade ja kinnisvarafirmade andmetel kasvab nende inimeste arv, kes ostavad laenuraha eest 1-2-toalise korteri ja eelistatult

Arengut jätkub aastakümneteks

2007. a. alguse seisuga oli Eestis eluruume ühe elaniku kohta keskmiselt 28,9m2. See on 1,6m2 enam kui 2001. a. Sellest juurdekasvust 25% ehkj 0,4m2 lisandus 2006. aasta jooksul. 1000 inimese kohta oli 2001. aastal Eestis 455 elamispinda. Aastaks 2007 oli

Pressiteade: Kevadilm viib kinnisvarahinnad tõusule

Ilmajaama andmeil on saabumas soojad ilmad. Päikesepaiste ja linnulaul on kinnisvaraturule aga alati positiivselt mõjunud. Kauni kevade alguse tõttu võib prognoosida, et kinnisvarahinnad on mõõnast üle saamas ning asuvad varsti taas jõulisele tõusule. „Praegused prognoosid põhinevad küll peamiselt asjaolul, et

Ärielu: Eestlased ostavad kinnisvara endistesse sotsmaadesse

Eesti inimesed soetavad kinnisvara põhiliselt Lätis, Bulgaarias, Rumeenias ning soojadel maadel. Kui endisi sotsialismimaid eelistatakse odava hinna pärast, siis päikeserannikule hangitakse kinnisvara puhkusele mõeldes. Kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark sõnab, et lähim välismaa, kus eestlased on aktiivselt varasid ostnud, on Läti. “Seal

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

02.12.2024 ChatGPT ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele