Uudiste arhiiv

 

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud 2014. aasta kokkuvõte

2014 aasta detsembris tehti Tallinnas 712 korteriomandi müügitehingut, mis arvestades pikki pühasid on väga hea tulemus ja ületas oluliselt meie prognoosi. Tehingute arv oli 12,1% suurem kui novembris (635) ja 15,8% suurem kui 2013 aasta detsembris (615). Tehingutest ca 150

KV.EE: Maade pakkumishind vähenes aastaga 7%

Portaali KV.EE andmetel pakuti novembri kuus Eestis müügiks 4879 maatükki. Aastaga kasvas maade müügipakkumiste arv 15%, kuid müügipakkumiste keskmine hind langes selle ajaga 7%. Eesti kinnisvaraturu suurimas ja suunda näitavas piirkonnas ehk Tallinnas-Harjumaal suurenes maade pakkumine aastaga 16%. Samal ajal

KV.EE: Harjumaa korteripakkumiste arv kasvas aastaga 31%

Portaali KV.EE andmetel pakuti novembris 2014 Harjumaal müügiks 9755 korterit. Aastataguse ajaga võrreldes on Harjumaa korterite pakkumine kasvanud 31%. Seejuures on Tallinna korterite müügipakkumiste arv kasvanud 8493 korterini ehk 40 protsendi võrra. Kui korterite müügipakkumisi on mõnda Harjumaa omavalitsusse juurde

KIK jätkab tondilosside lammutamise toetamist

KIKi nõukogu otsustas aasta viimasest keskkonnaprogrammi taotlusvoorust toetada 21 maastikupilti kahjustava ehitiste lammutusprojekti kokku 483 tuhande euroga. Lammutamisele minevate hoonete seas on nii karjalautu, sigalaid, militaarehitisi kui ka tootmishooneid. KIKi keskkonnaprogrammi üksuse juht Heiko Põdersalu tõdes, et maastikupilti kahjustavate hoonete

Üle poole Eesti sisemajanduse koguproduktist luuakse Harju maakonnas

Esialgsetel andmetel loodi 2013. aastal 61,3% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP) Harju maakonnas, teatab Statistikaamet. Eesti SKP jooksevhindades oli 2013. aastal 18,7 miljardit eurot, millest Harju maakonna osatähtsus oli 11,5 miljardit eurot ja sellest omakorda Tallinna osatähtsus 9,3 miljardit eurot. Harju

Vahe keskmise palga ja ruutmeerihinna vahel Tallinnas üha kasvab

Kuigi korteri keskmise ruutmeetrihinna brutopalgaga võrdlemisse võib suhtuda erinevalt ning kummagi näitaja mõjutajaiks saab olla omajagu teineteisest täiesti sõltumatuid faktoreid, peetakse nende kahe kõrvutamist üldiselt siiski turgu iseloomustavaks. Kui kogu Eesti lõikes on näitajad suhteliselt võrdsed, siis Tallinnas kiirustab ruutmeetrihind

KV.EE: Majade müügipakkumiste keskmine hind kerkis aastaga 12%

Portaali KV.EE andmetel pakuti 11/2014 Eestis müügiks 4999 maja. Aastaga on majade müügipakkumiste arv kerkinud 2%. Majade müüjad ootavad aga aastatagusest 12% kõrgemat hinda. Harjumaal kui turu suurimas piirkonnas, kus asub üle poole majade müügipakkumistest on pakkumisi aastaga lisandunud 4%.

KV.EE: Tallinna äripindade üüripakkumisi on jäänud vähemaks

Portaali KV.EE andmete pakuti 2014. aasta novembris Tallinnas üürile 3086 äripinda. Aastataguse ajaga võrreldes on äripindade üüripakkumiste arv vähenenud 14%. Ainsate linnaosadena, kus äripindade pakkumine on suurenenud saame välja tuua Lasnamäe ja Põhja-Tallinna, kuid kasv vastavalt 4 ja 1 protsenti

KV.EE: Harjumaa maade pakkumishinnad on aastaga kasvanud 5%

Portaali KV.EE andmetel pakuti oktoobris Harjumaal müügiks 2723 maatükki. Maade müügipakkumiste arv kasvas aastaga 3%. Maade müügipakkumise keskmine hind kerkis samal ajal 5%. Selle juures on maade turu suurimas omavalitsuses ehk Tallinna linnas maade müügipakkumiste arv kahanenud 3%. Selle juures

Ajaloorubriik: Toompuiestee 16 maja ja selle lähiümbruse lugu

19. sajandi lõpus Falgi tee nurgale ehitatud Toompuiestee 16 maja asub põneva ajalooga piirkonnas. 19. sajandi keskpaigas oli Toomgildi oldermanniks Harjumaalt möldri perest pärit Hans Heinrich Falck (1791-1874). 1812. aasta Vene-Prantsuse sõjas sõjaväe varustajana ja hiljem klaverivabriku omanikuna rikkaks saanud

Nõutuim pereelamu on 150 ruutmeetrise üldpinnaga

Kõige enam soovitakse ökonoomse küttesüsteemi ja mugava planeeringuga eramuid, mille elamis- ja muu kasulik pind oleks mõistlikus tasakaalus. Keskmise suurusega pere üldpinnavajadus on 130-160, enamasti 150 ruutmeetrit (suletud netopind ehk number, mis on maja müügikuulutuse juures ja mida kuvatakse portaalides

Harju maavanem kehtestas Via Baltica trassikoridori asukohta täpsustava teemaplaneeringu

Harju maavanem Ülle Rajasalu kehtestas eelmisel reedel viis aastat tagasi algatatud rahvusvahelise maantee Via Baltica (E67) trassikoridori asukohta täpsustava teemaplaneeringu. Planeeringu eesmärgiks on määratleda Tallinnas Iklani kulgeva I klassi maantee trassi koridor Harju maakonnas, kilomeetritel 12,0 – 44,0. „Pärast viit

KV.EE: Korterituru jahtumine pidurdab majade turgu

Portaali KV.EE andmetel pakuti oktoobris Tallinnas müügiks 1211 maja. Aastataguse ajaga võrreldes on majade pakkumine vähenenud 8%. Sama ajaga on majade keskmine pakkumishind suurenenud 7%. Majade ostu-müügiturg on olnud hoogu koguv. Tehingute arv on kasvanud ja kerkinud on ka tehingute

Riigikontroll: Kinnisvaraarendajatele üle antud kohustuste täitmine kohalikes omavalitsustes

Riigikontroll valis üle Eesti välja 30 arendusala, kus kinnisvaraarendaja on asunud müüma elamukrunte, kuid jätnud osaliselt või täielikult täitmata oma lubadused arendusalale teede, haljastuse, tehnovõrkude või välisvalgustuse rajamisel. Sellised probleemid on aktuaalsed eelkõige suuremate linnade lähedal asuvates omavalitsustes, mis majanduskasvu

Kiili valla elanikud protesteerivad Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramise vastu Harjumaal

Kiili valla elanikud protesteerivad Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramise vastu Harjumaal. Kolme Kiili valla asumi esindused saatsid pöördumise Vabariigi Valitsusele, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Riigikogu Rail Balticu toetusrühmale ja Harju Maavalitsusele, milles nad soovivad juhtida tähelepanu olulistele puudustele Rail