Uudiste arhiiv

 

Arco Vara: Eesti elamispindade turg aastal 2009 ning tulevikutrendid

Makromajanduse üldised trendid Eesti makromajandust, nii nagu enamikku majandussektoreid üldiselt, iseloomustas langev kurss ja seda SKP languse näol. Majanduslanguse tempo aeglustus ootuspäraselt aasta teises kvartalis ning alates kolmandast kvartalist võis täheldada ka SKP languse aeglustumist, mil see jõudis mullusega võrreldes

Statistika: ehitusmahuindeks aastaga langenud 30%

Ehitusmahuindeks langes statistikaameti andmetel 2009. a. III kvartalis 98,5 punktile. Aastaseksindeksi languseks teeb see 29%. Nii oleme ehitusmahtusega samal tasemel, kus 2005. aastal. Karta on, et ehitusmahud niipea ei taastu. Ehitusmahuindeks, 2005. a. = 100 Ehitusmahuindeks, eelmise aasta vastav periood

Statistika: ehitushinnaindeks langes aastaga 10%

Ehitushinnaindeks langes statistikaameti andmetel 2009. a. IV kvartalis 169 punkti tasemele. Aastaseks indeksi languseks teeb see ümmargused 10%. Indeksi komponentidest on kõige enam ehk 17,6% langenud tööjõukulu. Vähem on langenud ehitusmasinate ja ehitusmaterjalide kulu, mis kukkusid vastavalt 4,7 ja 7%.

Madalad hinnad on vähendanud elamispindade pakkumiste hulka

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on langenud 64,1 punkti tasemele. Aastatagusest indeksi väärtusest on alles jäänud 75%. Võrreldes indeksi tipphetkega 2007. a. aprillis on indeksist veel alles 59%. Madalad hinnad on vähendanud elamispindade pakkumiste hulka. Pakkumiste hulga muutust kajastav indeks

Statistika: hinnaindeksid on miinuses

2009. aasta septembris olid statistikaameti andmetel miinuses nii tarbijahinnaindeks,tööstustoodangu tootjahinnaindeks kui ehitushinnaindeks. Suurima languse on aastaga teinud omal ajal raketina taevasuunas sööstnud ehitushinnaindeks, mis langes 10,6%. (Samas peab siin kohe märkima, et ehitushinnaindeks peegeldab reaalse ehitushinna muutust üsna kaudselt.) Tööstustoodangu

Statistika: ehitushinnaindeksis langenud enam tööjõukulu

Ehitushinnaindeks langes 2009. a. III kvartaliks statistikaameti andmetel aastaga 10,5%. Samas tuleb tõdeda ehitushinnaindeksi languse pidurdumist. Indeksi komponentidest on endiselt suurema langusega tööjõud. Tööjõu komponent ehitushinnaindeksis langes aastaga 18,4%. Kõige vähem langes ehitusmasinate komponent, mis kukkus kõigest 5%. Ehitusmaterjalide osa

Statistika: Ehitusmahuindeks

Ehitusmahuindeks Eestis jõudis 2009. a. II kvartali seisuga statistikaameti andmetel 96 punkti tasemele ehk pea samale tasemele, kus see oli 2005. aasta keskmisena. Aastaga on ehitusmahuindeks languses 30%. Seega ei ehitata täna vähem, kui ehitus- ja kinnisvarabuumi alguses. Küll on

Ainult statistika põhjal turust aimu ei saa

Kinnisvaraturust ülevaate saamiseks ei pruugi statistika just parim abivahend olla, eriti siis, kui ei vaadata numbrite taha. Nii ei saa ka mõne indeksi lühiajalise muutuse põhjal kaugeleulatuvaid järeldusi teha. “Mõni aeg tagasi kirjutati meedias, et hinnalangus on peatunud ja tõus

Statistika: ehitusmahuindeks

2005. aasta keskmisel tasemel 100 olnud ehitusmahuindeks langes 2009. a. I kvartalis statistikaameti andmetel 72,8 punkti tasemele ehk ligilähedaselt samale tasemele, kus see oli 2005. aastal. Langus on olnud kiire – veel 2007. aasta III kvartalis oli indeks 174 punkti

Statistika: Hinnaindeksid

Üle pika kõrge inflatsiooniga perioodi langes tarbijahinnaindeks 2009. a. märtsis aastases võrdluses 2% peale. Samuti on vähenemas tootjahinnaindeks. Kiirenemas on ehitushinnaindeks, mis märtsis 2009. a. oli aastases võrdluses langenud koguni 7,6%. Tarbijahinnaindeks, ehitushinnaindeks, tööstustoodangu tootjahinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Statistika: Ehitushinnaindeks

Ehitushinnaindeks on test kvartalit järjest languses. 2009. aasta I kvartali seisuga jõudis indeks 179,8 punkti tasemele ehk samale tasemele, kus indeks oli 2007. aasta I-II kvartalis. Aastaga langes indeks 4,7% ning tegemist oli esimese kvartaliga, kus aasta baasil ehitushinnaindeks langes.

Somm Tallinnast: Kinnisvaraturu objektiivne hinnang

Eesti kinnisvaraturu objektiivne hinnang: soovitused nii ostjale, müüjale, investorile kui ka üürnikule Tehinguaktiivsus on aasta 2006 tipust langenud üle 80%, näiteks Harjumaal tehakse hetkel umbes 15 korteri ostu-müügitehingut päevas kui tippajal 2005/2006 oli tehingute arv üle 100 tk päevas. Hetke tehinguaktiivsusega on

Populaarsemad postitused Apr 2009

Minu blogi populaarsemad postitused möödunud kuul: Valitsus asub jõuliselt toetama kinnisvaraarendajaidPostitatud Wednesday, April 1st, 2009, vaadatud 1 korda.Kiire elamispindade hinnalangus ja vähenevad ehitusmahud on paljud kinnisvaraarendajad viinud raskustesse. Vabariigi valitsus on lõpuks ometi mõistnud, et kinnisvaraarenduses peitub meie riigi innovatsioon

Ehitushinnaindeks langeb, ehitushind kukub

Nädala alguse uudised hõiskasid, et ehitushinnad on esimest korda neljateistkümne aasta jooksul languses. Sellises sõnastuses võis kuulda uudiseid raadiost ja lugeda lehest. Mis siis tegelikult toimus? Tegelikult juhtus selline hull lugu, et esimest korda neljateistkümne aasta jooksul langes ehitushinnaindeks 4,7%

Hapu aeg neelas poole korterite väärtusest

Kinnisvaraturule alles jäänud vähesed ostjad jahivad peamiselt hätta sattunud inimeste vara, mistõttu märtsis tegid korterite hinnad ajaloo suurima languse. Linnakorterite keskmine ruutmeetrihind langes ainuüksi märtsi jooksul 12 protsenti ehk 11 486 kroonile. Buumi kõrghetkel, vaid kaks aastat tagasi, ulatus keskmine

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

13.-16.01.2025 Kinnisvara ABC