Kuigi inflatsioonis on süüdistatud kõrgeid energia- ja toiduainehindasid, siis on suure osa sellest põhjustanud ikkagi inimlik ahnus. Tarbijate valmidus hinnatõusuga kaasa minna on aga vähenenud, mistõttu võiks taltuda ka inflatsioon. Inflatsiooniline spiraal Pärast mulluseid rekordilisi hinnatõuse, näib inflatsioon olevat lõpuks…
Jaekaubanduse mahu järsk langus joonistab petliku pildi tegelikust olukorrast. Tarbijad on viimastel kuudel tõesti olnud tagasihoidlikumad ning ostukulutusi aasta taguse ajaga võrreldes vähendanud, kuid 13%-ne langus peegeldab peamiselt möödunud aasta kõrget võrdlusbaasi ja mitte niivõrd märtsis toimunud äkilist tarbimise vähendamist.…
Inflatsioon püsib paljudes riikides endiselt kõrge, mistõttu keskpangad karmistavad rahapoliitikat lähiajal veelgi. Meie hinnangul jääb maailmamajanduse kasv prognoosiperioodil nõrgaks. Inflatsioon jõudis oma tippu juba eelmisel aastal tänu madalamatele energiahindadele – suvel USA-s, sügisel ka euroalal. Alusinflatsioon, millest on välja arvatud…
Maa-ameti andmetel toimus 2023. aasta I kvartalis kinnisvaraturul 8882 ostu-müügitehingut koguväärtusega 895 miljonit eurot. Tehingute arv ja koguväärtus vähenes nii 2022. aasta I kvartaliga kui ka IV kvartaliga võrreldes. Kvartaalne ostu-müügitehingute arv oli viimati nii väike kümme aastat tagasi 2013.…
2023. aasta märtsis tehti Eesti korteriturul kokku 1939 ostu-müügitehingut, mida oli hooajaliste tegurite tõttu 37% rohkem kui veel veebruaris, kuid tehingute arv jäi siiski endiselt ootuspäraselt 16% võrra madalamaks kui veel aasta tagasi samal perioodil. Tehtud tehingute osas kujunes mediaanhinnaks…
Märtsis aeglustus tarbijahindade kasv 15,3 protsendini. Inflatsiooni aeglustumine on ootuspärane. Kuigi kuises võrdluses on sel aastal kasvanud hinnad keskmiselt 0,7%, on hinnakasvu surved tublisti järele andnud. Senise hinnakasvu aeglustumise taga on peamiselt madalamale liikunud energiahinnad ja üha enam hakkab mõjuma…
Statistikaameti teatel aeglustus tarbijahinnaindeksi aastakasv märtsis 15,3%ni. Veebruariga võrreldes tõusis hinnatase 0,7%. Kõige kiirem oli toiduainete hooajalisest kallinemisest tingitud hinnakasv, kuid jätkus energiahindade langus. Toiduainete aastane hinnakasv püsis märtsis väga kiire, ulatudes 25%ni, kuid hinnasurve nõrgeneb. Euroopa toidutoormeturul on viimastel…
Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt paranevad tingimused majanduskasvu taastumiseks. 2023. aasta vältel liigub SKP tõusujoones, ent kuna kasv ehitub eelmise aasta teises pooles aset leidnud majanduslangusele, jääb majanduse maht selle aasta kokkuvõttes 2022. aastaga võrreldes siiski 0,6% väiksemaks. Järgmistel aastatel…
Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2022. aastal eelneva aasta keskmisega võrreldes 22,2%, aga neljandas kvartalis hinnakasv sisuliselt peatus. Statistikaameti analüütiku Egne Säinasti sõnul kasvas aastaindeks, mida arvutatakse nelja kvartali keskmisena, viimati rohkem 2006. aastal, kui kasv oli üle 40%. „Möödunud…
Eesti Panga värskest Konkurentsivõime Ülevaatest järeldub, et Eesti majanduse kasvujoonel püsimise võtmetegur on meie ettevõtete konkurentsivõimelisus Euroopa ja üleilmsel turul. Kui pandeemia lõppedes õnnestus meil turuosa oluliselt kasvatada, siis möödunud aastal Eesti ekspordi turuosa kasv peatus. Seda tingis ulatuslik hindade…
Kinnisvara kiire hinnakasv, tõusvad intressimäärad ja üldine elukalliduse tõus on vähendanud järsult korterite taskukohasust, mis on omakorda jahutanud aktiivsust kinnisvaraturul. Swedbanki arvestuste järgi pealinna korterite taskukohasuse langus neljandas kvartalis ootuspäraselt süvenes. Kui varem halvendas korterite taskukohasust erakordselt tugev hinnakasv, mõjutab…
Luminori majandusprognoosi kohaselt ootab Eesti majandust tänavu ees kasv, kuid sellest ei piisa, et 2022. aasta taset ületada ning seetõttu jääb tänavune majanduskasv aastases võrdluses 0% juurde. Käesolev aasta toob kaasa hinnakasvu stabiliseerumise ja reaalpalga tõusu. Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla…
Tallinna korteriomanditega tehtud tehingute arv eelmise aasta viimases kvartalis langes 2166 tehinguni, mis on oluliselt allpool varasema kolme kvartali keskmisest (~2500 tehingut). Tavapäraselt on viimane kvartal aasta kõige suurema tehingute arvuga, 2022 aastal oli see vastupidi. Tehingute suhteliselt madal arv…
Lühikokkuvõte Eestit tabas 2022. aastal mitmikkriis. Energia defitsiit, kõrged toormehinnad, üldine hinnatõus ja geopoliitilised arengud pidurdasid Eesti majanduse arengut. Lisaks piiras kasvu keskpanga tõusev intressimäär. Tarbijate kindlustunne, eksport ja valitsuse tugi hoidsid Eesti majandust üleval aasta esimeses pooles. Teisel poolaastal…
Eesti hinnakasv taandus veebruaris aastases võrdluses 17,6%ni. Sarnaselt jaanuarile oli kolmandik hinnatõusust seotud eluasemekuludega ning kolmandik toiduainete kallinemisega. Teiste kululiikide panus hinnakasvu jäi tagasihoidlikumaks. Aastasest hinnakasvust on hetkel olulisemgi hindade dünaamika lühemas vaates. Tarbijahinnaindeks tegi alates 2021. aasta sügisest läbi…
