Uudiste arhiiv

 

Majandus kasvas II kvartalis 2,4%

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 2,4%, teatab Statistikaamet. SKP on arvestatud uue Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi ESA 2010 metoodika põhjal. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes II kvartalis eelmise

II kvartalis kasvas majandus 2,2%

Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2,2%, teatab Statistikaamet. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes I kvartaliga võrreldes 0,5%. Esialgsetel andmetel panustas SKP kasvu enim Eesti majanduse suurim tegevusala

Juunis kaubavahetuse vähenemine pidurdus

Kaupade eksport kasvas 2014. aasta juunis 1% ja import kahanes 1% võrreldes eelmise aasta sama kuuga, teatab Statistikaamet. Tänavu esimesel poolaastal mõjutas ekspordi ja impordi vähenemist enim elektriseadmete ja transpordivahendite kaubavahetus. Juunis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades ligi 1 miljardi euro

Hinnad langesid aastataguse ajaga võrreldes ajutiselt

Eesti Pank

Statistikaameti teatel hinnatase tarbijate jaoks juunis ei muutunud, kuid aastavõrdluses langes 0,4%. Hinnalanguse peamine põhjus on eelmise aasta juuniga võrreldes 13% odavam elekter. Kui eelmise aasta juunis oli elektri hind Eestis kõigi aegade kõrgeim, sest elektri tootmisvõimsus oli Balti riikides

Home loan takers expect the bank to turn attention to the quality of the property acquired with the loan

Just 13 per cent of those surveyed (incl. 11 per cent of Estonian-language and 23% of Russian-language respondents) said that the borrower should be free to decide which property to buy and in what condition and that the bank should

Estonian families usually do not borrow in order to invest in real estate

SEB surveyed the motives underlying the decision to buy a new home for customers who took out a home loan in the period after the economic crisis, and their attitudes towards real estate as an investment. It transpired that 35

Majandus kahanes I kvartalis

Täpsustatud andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 1,4%, teatab Statistikaamet. I kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,4 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP langes 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,7%. SKP deflaatori kasv, mis iseloomustab

I kvartalis majandus kahanes

Esialgsetel andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta I kvartalis võrreldes 2013. aasta I kvartaliga 1,9%, teatab Statistikaamet. Viimati langes Eesti majandus 2010. aasta I kvartalis. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kahanes 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 1,2%. Seni Eesti majanduse peamisteks veduriteks

Aprillis kiirendas inflatsiooni üürihind

Statistikaameti andmetel püsis inflatsioon aprillis 0,2% juures ning võrreldes eelmise kuuga jäi hinnatase Eestis samaks. Odavnevate kaupade ja teenuste osakaal tarbijakorvis suurenes samal ajal ligikaudu 45%ni. Lisaks varem odavnenud kauba- ja teenusegruppidele langesid aprillis ka puu- ja köögiviljade hinnad. Euroala

Sisemajanduse koguprodukt lööb majanduses toimuvad tehingud kokku

Kui üksikisiku või ühe ettevõtte käekäiku on lihtne hinnata, siis kogu ühiskonna heaolu mõõtmiseks tuleb kõik majanduses toimuvad tehingud kokku lüüa. Seda summat nimetataksegi lisandväärtuseks ehk sisemajanduse koguproduktiks (SKP). Tänapäevases tööjõujaotusele tuginevas majanduses on iga majandusliku hüve elukäigus vähemalt kolm

Inflatsioonimäär oli energia odavnemise tõttu rekordmadal

Eesti Pank

Statistikaameti andmetel aeglustus Eesti inflatsioon märtsis aastavõrdluses 0,2%ni, veebruariga võrreldes tõusis hinnatase 0,3%. Euroalal pidurdus ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon esialgse hinnangu kohaselt 0,7%lt 0,5%ni. Hindade hiljutine areng kinnitab eelkõige seda, et väliskeskkonna aeglane inflatsioon võib edukalt tasakaalustada Eesti sisemajandusest lähtuvaid hinnasurveid. Väliskeskkonna

2013. aastal majanduskasv aeglustus

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2013. aastal varasema aastaga võrreldes 0,8%, teatab Statistikaamet. 2013. aasta IV kvartalis oli majanduskasv võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga 0,3%. 2013. aasta 2013. aastal oli SKP jooksevhindades 18,4 miljardit eurot. 2013. aastat iseloomustab Eesti majanduskasvu aeglustumine. Kui I

IV kvartalis majanduskasv peatus

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) jäi esialgsetel andmetel 2013. aasta IV kvartalis 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes samale tasemele, teatab Statistikaamet. 2013. aastal kasvas Eesti majandus varasema aastaga võrreldes 0,7%. IV kvartalis oli SKP muutus võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga 0%. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga

Majanduskasvu taastumiseks on vaja rohkem investeeringuid

Eesti majanduskasv on 2013. aastal põhinenud jätkuvalt sisenõudlusel. See on tulenenud eeskätt majapidamiste sissetulekute ja tarbimise suurenemisest. Ekspordi tugi on jäänud Eesti majandusele varem prognoositust väiksemaks, kuna aasta esimesel poolel oli Eesti peamiste kaubanduspartnerite kasv oodatust kesisem. Eesti majandus oli seetõttu 2013. aasta

III kvartalis jätkus majanduskasvu aeglustumine

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 0,7%, teatab Statistikaamet. Eelmise kvartaliga võrreldes tõusis sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,6%. III kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,7 miljardit eurot. Majanduskasvu panustas juba

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

04.-07.11.2024 Kinnisvara ABC