Uudiste arhiiv

 

Üürikorter kui viies pensionisammas

Mõni aeg tagasi oli teravalt päevakorras kinnisvarapensioni võimaluste loomine ja seadustamine. Samas teadlikumad inimesed on selleks omale juba ammu võimaluse leidnud. Hetkel valitsev inflatsiooniline majanduskeskkond ei soosi kuidagi säästmist. Raha, mis seisab pangakontol, kaotab iga päevaga oma ostujõudu – tähtajaliste

Pärnu korteriturg: elektriküttega korterit ei soovita isegi vaatama minna

Pärnu korteriturul kasvas Maa – ameti andmetel eelmine aasta korterite tehingute arv võrreldes 2011. aastaga märkimisväärselt 32%, kuid olulist hinnamuutust ei toimunud. Kuigi Pärnus oli alates 2012. aasta septembrist detsembrini korterite ostu – müügitehingute arv langustrendis, algas käesolev aasta üllatavalt

Inimesed vajavad kinnisvaratehingute juures aina vähem panga abi

Käesolev aasta on näidanud, et üha sagedamini tehakse elukondliku kinnisvara ostu- ja müügitehinguid laenuraha kaasamata. Kuigi selle kohta pole olemas ametlikku statistikat, näitavad Uus Maa kogemused, et täielikult omavahendite abil kinnisvara soetamine moodustab juba kuni poole tehingutest:Eriti on seda tendenti

Kinnisvarainvesteering kui pensionifond

Suure osa inimeste jaoks on kinnisvarasse investeerimine lihtsam ja selgem investeering kui näiteks aktsiatesse. Kui aktsiate või fondide puhul puudub inimesel kontroll ja side investeeringuga, siis kinnisvara puhul on igal omanikul võimalus oma investeeringut otseselt kontrollida – valida üürnikku, määrata

Üürituru arengut pidurdavad seadused

Üürituru arengu takistuseks on ebaõiglane konkurents, kuid eelkõige võlaõigusseadus, mis annab kõik õigused üürnikule ja paneb kõik kohustused üürileandjale, kinnitab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. Eestis kinnisvara alal töötavatele ekspertidele ja muidu huvilistele koolitusi korraldav Kinnisvarakool, mida kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark juhib, alustas

Lõppes buumijärgne tippaasta

Seven Real Estate Advisorsi kinnisvaramulli indeks, mis võrdleb kinnisvara tänast väärtust buumi tipuga 2007. aastal, stabiliseerus aasta lõpus 57,3 punkti tasemel. Novembriga võrreldes detsembris indeksi väärtus ei muutunud, kuid aastatagusest on indeks 4,7% võrra kõrgemal. 2012. aasta tervikuna oli tippaasta

Tartus toimub enamik korteritehinguid hinnaklassis 30 000-40 000 eurot

Kuigi Tartus on alates 2012. aasta suvest tehingute arv langustrendis, kasvas Maa – ameti andmetel eelmine aasta korterite tehingute arv võrreldes 2011. aastaga märkimisväärselt 24% ning müügipakkumiste hulk vähenes lausa kolmandiku. Eriti on vähenenud 1-toaliste korterite müügipakkumised, põhjuseks nö väikeinvestorite

Ober-Haus: Käesoleva aasta korterite hinnatõusu rekord läheb tõenäoliselt Lasnamäele

Tallinna suurima korterite arvuga linnaosas Lasnamäel on viimase aasta jooksul 1-toaliste korterite keskmine hind tõusnud juba üle 20%, samas kui kõikide korterite tehingute keskmine hind on Maa – ameti andmetel tõusnud ainult ca 7%. 1-toaliste korterite müügipakkumiste hinnad algavad ca

SEB eluaseme ostujõu indeks: Baltimaade pealinnades on perede finantsvõimalused korteri soetamiseks paranenud

Balti riikide pealinnade elanikel on tänase sissetulekutaseme ja kinnisvarahindade juures võimalik saada suurema standardkorteri omanikuks kui aasta tagasi, kusjuures viimase 12 kuu jooksul tõusis indeks enim Riias – 4,2 ruutmeetri võrra 48,4 ruutmeetrini, selgub SEB Balti pankade uuringust. Kuigi indeks

Tehingute arv peaaegu buumiaegsel tasemel

Tallinna korteriturul oli käesoleva aasta novembris pärast kinnisvaramulli lõhkemist ja depressiooni aastatel 2007-2010 rekordiline kuu. Maa-ameti andmetel toimus korteritega 683 tehingut, kuid olulist järsku hinnamuutust ei toimunud. Viimase paari aasta jooksul on Tallinnas korterite tehingute hulk kõikunud vahemikus 400-600. Tehingute

Toompark: elamispindade reaalväärtus on seitsme aastaga kasvanud 5,4%

Aastate taha vaatav elamispindade hinnaindeks annab huvitava pildi elamispindade hinnamuutustest läbi kinnisvarabuumi ja -kriisi. Eeldades, et elamispindade hinnaindeks peegeldab kaudselt eluruumide väärtuse muutust, tõdeme, et tänaseks on eluruumide reaalväärtus seitsme aasta taguse ajaga kasvanud napp 5,4%. Inimesi on hullutamas igakuised

Elamispindade reaalväärtus on seitsme aastaga kasvanud 5,4%

Elamispindade hinnaindeks ja tarbijahinnaindeks

Aastate taha vaatav elamispindade hinnaindeks annab huvitava pildi elamispindade hinnamuutustest läbi kinnisvarabuumi ja -kriisi. Eeldades, et elamispindade hinnaindeks peegeldab kaudselt eluruumide väärtuse muutust tõdeme, et tänaseks on eluruumide reaalväärtus seitsme aasta taguse ajaga kasvanud napp 5,4%. Inimesi on hullutamas igakuised

Uued graafikud: elamispindade hinnaindeks kajastab väärtuse muutust

Adaur.ee lehe sektsiooni “Kinnisvaraturg” on alalisse monitooringusse ilmunud uued graafikud, mis kajastavad maa-ameti koostatava ja statistikaameti avaldatava eluaseme hinnaindeksi liikumist. Väikese lisaväärtusena olen lisanud graafikutele korrektsiooni tarbijahinnaindeksiga. See aitab mõista, kui palju on korterite ja majade väärtus tarbijate jaoks reaalselt

Tallinn-Tartu-Pärnu: kõrge korteritehingute arv kummutab müüdi madalast tarbijate kindlustundest

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Adaur Grupp OÜ kvartaalne elamispindade turu analüüs leiab, et tänane elamispindade turg näitab ülimat aktiivsust. Kõrge korteritehingute arv ja stabiilne hinnatrend kummutavad müüdi madalast tarbijate kindlustundest, mis ei luba kinnisvaratehinguid teha. Vastupidi – tehinguid tehakse sellise hooga, mida viimati nägime

Statistika: hoiused ei tule kinnisvaraturule

Eesti ettevõtete ja eraisikute hoiuste mahud järjest kasvavad. Eesti panga andmetel oli Eesti 2012. a. II kvartali lõpus pankades eraisikutel 5 ja ettevõtetel 5,5 miljardit eurot. Aastaga on eraisiku hoiuste maht kasvanud 11 ja äriettevõtetel 17%. Kinnisvaraturu osalised on juba

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

18.02.2025 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine