Uudiste arhiiv

 

Hansapank toob turule alternatiivi noore pere laenule

Hansapank hakkab alates homsest, 29. septembrist pakkuma võimalust võtta eluasemelaenu omafinantseeringuga alates 10%. Hansapanga eluasemefinantseerimise osakonna juhataja Agnes Maki sõnul soovib pank pakkuda alternatiivi selleks, et noored ei peaks KredExi käenduste peatumise tõttu oma kodu soetamisest loobuma või seda edasi

Eesti Ühispank pakub kõigile Kodulaenu intressiga 3,1 protsenti

Eesti Ühispank on lubanud klientidele pakkuda turu parimaid tingimusi, seetõttu pakume alates reedest soodsaimat kodulaenuintressi – 3,1 protsenti laenujäägilt aastas. “Ühispank on oma koostööpartneritest kinnisvaraarendajate uusobjektidele 3,1 protsendilist eluasemelaenu pakkunud juba alates maikuust, tahame seda soodsat pakkumist laiendada ka kõigile

Statistika: Eluasemelaenud, intressimäärad

Eesti liitumine euroliiduga jättis kinnisvarahinnad samaks

Kinnisvaraturul on paljud investeeringud elamispindadesse tehtud lootuses, et Euroopa Liiduga liitudes lendavad hinnad momentaalselt enneolematutesse kõrgustesse. Paraku selliseid pöördelisi muutusi ei toimunud ega toimugi. Hinnad tõusevad aga aeglaselt ja visalt niikuinii. Ka ostuhuviliste hulk kasvab, ent mitte hüppeliselt. Pealinna “mägedel”

Kinnisvarabuumi lõppu ei paista

Eesti kinnisvaraturg on arenenud tormiliselt. Kinnisvaratehingute arv on mõningate korrektuuridega löönud järjepanu uusi rekordeid jõudes 2003. aastal pea 47 tuhande tehinguni. Kinnisvarahinnad on näidanud ilmselget tõusutendentsi 22 miljardi krooni väärtuseni küündides. Väljastatud laenumahud on igakuiselt mitmekümneid protsente suuremad eelmise aasta

Kinnisvaraturg Euroopa Liiduks valmis

Valdav enamus ehk 2/3 Eesti elanikest avaldas 2003. a. 14. septembril soovi Euroopa Liiduga liituda. Oluline poliitiline ja majanduslik otsus ELi kasuks mõjutab Eesti tulevikku märkimisväärselt. Omajagu sellest mõjust suunab Eesti kinnisvaraturgu ning siinse kinnisvara väärtust. Järgnevalt on vaadeldud kuidas

Uued korterid müüakse välja juba enne, kui kortermaja valmis saab

Ülisuur nõudlus uute korterite järele on turusituatsiooni muutnud selliseks, et kui välireklaamid ja kuulutused üles jõuavad, on suur osa kortereid juba müüdud. Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Kalev Roosiväli ütles, et uute korterite broneerimine ja ost käib tormakalt, ehkki tänavu lisandub

Statistika: Eluasemelaenude jääk, käive ja intressimäär

Statistika: Eluasemelaenude jääk, käive ja intressimäär

Uued korterelamud – 2003. aasta Tartu kinnisvaraturu märksõna

2003. aasta märksõnaks võib Tartus julgelt nimetada uute korterite massilisem tulek turule. Lisaks korteritele tasub märkida veel ka väikeelamuehituse jätkumist ning kruntide hüppelist hinnakasvu. Kui eelnevatel aastatel saime Tartu korteriturul rääkida tüüpkorterite märgatavast hinnakasvust, siis aasta 2003 jääb ajalukku kui

ELiga liitumine on tänastesse kinnisvarahindadesse juba sisse kirjutatud

14. septembril andis kolmest hääletanust kaks hääle selle poolt, et Eesti võiks liituda Euroopa Liiduga. Oluline poliitiline ja majanduslik otsus ELi kasuks mõjutab Eesti tulevikku märkimisväärselt. Omajagu sellest mõjust suunab Eesti kinnisvaraturgu ning siinse kinnisvara väärtust. Järgnevalt on vaadeldud kuidas

Statistika: Eluasemelaenude jääk, käive ja intressimäär

Kinnisvaratehingute arv stabiilne, tehingute väärtus tõuseb

2003. a. esimene poolaasta oli kinnisvaraturul taas aktiivne – sõlmiti pea 21000 kinnisvaratehingut. 2002. aasta jooksul sõlmiti vähem kinnisvaratehinguid kui 2001. aastal. Nüüd on võrreldes 2002. a. esimese poolega sõlmitud 5% rohkem kinnisvaratehinguid, mille väärtus ületab aastatagust numbrit 14%. Jätkuva

Kinnisvarakalender: september 2003

  Kuuteemad: – Matkamaja ja teiste vanalinna kinnistuste võimalik müük; – Saku Suurhalli pankrotioht endiselt õhus; – taas tõstatunud Harju tänava kruntide küsimus. Muud teemad: 02/09 Tallinna Harju tänava äärse maa omanikud nõuavad linnalt luba ehitada varemeaukude asemele elu- ja

Aktiivseim kinnisvaraturg on Tallinnas ja Harjumaal

2003. aasta I kvartalis sõlmiti 9754 kinnisvara ostu-müügilepingut koguväärtusega 4255 miljonit krooni. Võrreldes 2002. aasta I kvartaliga sõlmiti 11% rohkem kinnisvaratehinguid, millede väärtus oli mullusest koguni 37% suurem. Suurenev kinnisvaratehingute arv on ühest küljest üllatav. Nimelt näitas 2002. aasta, et

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

03.10.2024 Kinnisvara müügikoolitus