Uudiste arhiiv

 

Tallinna mägede korterite hinnad I kvartal 2002. a.

03.01.2002

Mustamäe m2 hind Märkused Sõpruse pst. kesklinna poole jääv osa, Sütiste tee, Mooni tn. A 7500-8500 Kõrgemalt hinnatud tänu linnale lähemal asumisele, teenindusasutused lähedal B 6500-7500 C 6000-6500 Siili telliskivimajad A 8500-9500 Tellismajad on väga soovitud kaup B 7500-8500 C…

Loe veel ›

ELiga liitumisel kinnisvarahinnad tõusevad

31.10.2001

Palju on spekuleeritud teemal kinnisvara ja Euroopa Liit. Mis saab kinnisvarahindadest Eesti ELi astumisel? Kuidas muutuvad rendi- ja üürihinnad? Kas maa hind tõuseb tõesti kümnekordseks? Ühest ja konkreetset vastust, et kui mitu korda hinnad suurenevad, on raske anda. Hinnatõusu võib…

Loe veel ›

Euroliiduga liitumine tõstab kinnisvara hinda

01.08.2001

Palju on spekuleeritud teemal kinnisvara hindade muutus ja Euroopa Liit. Mis saab kinnisvarahindadest Eesti astumisel Euroopa Liitu? Kuidas muutuvad rendi- ja üürihinnad? Kas maa hinda tõuseb tõesti kümnekordseks? Ühest ja konkreetset vastust, et kui mitu korda hinnad suurenevad, on praegu…

Loe veel ›

ELiga liitumisel kinnisvarahinnad tõusevad

01.08.2001

Palju on spekuleeritud teemal kinnisvara ja Euroopa Liit. Mis saab kinnisvarahindadest Eesti ELi astumisel? Kuidas muutuvad rendi- ja üürihinnad? Kas maa hind tõeseb tõesti kümnekordseks? Ühest ja konkreetset vastust, et kui mitu korda hinnad suurenevad, on raske anda. Hinnatõusu võib…

Loe veel ›

Laenumahud kasvavad, intressimäärad püsivad stabiilsed

15.05.2001

Eluasemelaenud 2001. aasta I kvartalis väljastasid Eesti kommertspangad eluasemelaene 411 miljonit krooni. Võrrelduna eelmise aasta sama perioodiga suurenes laenude väljastamine 9%. Eluasemelaenude jääk seevastu suurenes 3,5 miljardilt kroonilt 4,6 miljardini, mis kasvuprotsendiks teeb 34%. Väljastatava laenu mahust kiiremini kasvav laenujääk…

Loe veel ›

Lääne pankade laenutrend tungib Eesti turule

11.04.2001

Kuigi kinnisvaralaenuturul on pakkumisel kümmekond erinimelist laenutoodet on need sisu poolest äravahetamiseni sarnased ning tõeliselt universaalset ja paindlike tingimustega laenu klient nii lihtsalt ei leia. ASi Balti Investeeringute Grupp juhatuse esimees Ingo Põdra sõnul iseloomustab tänane olukord, justkui väga lai…

Loe veel ›

Mis põhjustab hinnalanguse kinnisvaraturul?

22.03.2001

Kinnisvaraturul on hulk mõjutajaid, millest ühed on tähtsamad ja teised vähemtähtsad. Tähtsad mõjurid, mis määravad kinnisvaraturu suundumused on: – pankade laenupoliitika – intressimäärad, kinnisvarasektorisse suunatavate laenude maht; – turunõudlus – ühe või teise majandussektori vajadus teatud mahus kinnisvara järele; –…

Loe veel ›

Laenuturg kasvab stabiilselt

29.01.2001

Laenude väljastamise ja võtmise näol on tegemist väljakujunenud turuga, kus liigset hüplemist ei toimu. Eluasemelaenud 2000. aasta detsembris väljastati eluasemelaene 150 miljonit krooni Alates läinud aasta septembrist on väljastatud eluasemelaenude maht langenud. Siiski anti 2000. aasta IV kvartalis 20 miljoni…

Loe veel ›

Eelmist aastat iseloomustab laenuturu plahvatuslik avanemine

08.01.2001

Eelmist aastat iseloomustab iseäranis Tallinna ja selle lähiümbruse elamupiirkondade kiire areng nii uute kui traditsiooniliste rajoonide osas. “Elanikkonna üha suurenenud maksevõime on võimendanud eestlasele omast oma-kodu mentaliteeti, mistõttu uut eluaset soetada soovijate huvi on koondunud just eramutele,” iseloomustab kinnisvarafirma Uus…

Loe veel ›

Kinnisvaraäri vabaneb sulidest

08.01.2001

Analüütikud usuvad, et kinnisvaraäri muutub üha “puhtamaks” spekulantidest ja libamaakleritest, kusjuures tulu teenivad selles äris vaid järjekindlad ning ausad tegijad. “Elanikkonna üha suurenenud maksevõime on võimendanud eestlasele omast oma kodu mentaliteeti, mistõttu uut eluaset soetada soovijate huvi on koondunud just…

Loe veel ›

Usk tulevikku elavdab laenamist

14.08.2000

Laenuvõimaluste olemasolu on üks tähtsamaid kinnisvaraturu trendide mõjutajaid, kusjuures niivõrd oluline polegi laenu intressimäära suurus, vaid asjaolu, et laene üldse väljastatakse. 1999. aasta teisest kvartalist alates asusid pangad teoreetiliste võimaluste kõrval laene ka reaalselt väljastama. Eelnevalt, juunist 1998 kuni märtsini…

Loe veel ›

Usk tulevikku elavdab laenamist

14.08.2000

1999. a. alguses hakkasid pangad üksteisevõidu avaldama pressiteateid eluasemelaenude intressimäärade alandamisest. Kohest intressilangust aga reaalsuses aset ei leidnud (vaata graafikut). Laenuvõimaluste olemasolu on üks tähtsamaid kinnisvaraturu trendide mõjutajaid. Niivõrd oluline ehk ei olegi laenu intressimäära suurus, vaid asjaolu, et laene…

Loe veel ›

E-äri mõju kinnisvaraturule on väike

05.07.2000

Internetti ülistavad visionäärid kuulutavad hukku kinnisvaravahendusele ja ennustavad, et kinnisvara osatähtsust ettevõtte edukuse juures ootab juba lähitulevikus märgatav kahanemine. E-majanduse arengu tulemusena peaks kaduma kasu toote või teenuse tarbijale lähedal olemisest, sest vajalik hüvis toimetatakse tarbijani üha lühema ajaga kasvõi…

Loe veel ›

Toetus noortele peredele, aga kuidas?

01.03.2000

Noorperede elamurajooni projekt on üles kütnud palju kirgi. Kes avaldab ja kirjeldab masendavaid pilte kampaania korras üles löödud üheülbastest asumitest, kus puudub vähimgi individuaalsus. Kes arutab pikalt ja laialt, et kui suure, millise kvaliteedi ja millise sanitaartehnikaga eramu saab ehitatud…

Loe veel ›

Kinnisvaraturg ja intressimäärad

25.08.1999

Kui veebruaris 1999. a. Hansapank langetas kahel korral laenu baasintressi kokkuvõttes 17 protsendilt 14,75 protsendile, siis samal ajal tegelik eluasemelaenu intressimäär suurenes nii eesti kroonides kui saksa markades väljastatud laenude puhul. Märtsis langetasid baasintresse kogu panganduskolmik – Ühispank ja Optiva…

Loe veel ›

1 2 3 … 102 103 104
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

14.11.2024 Korteriühistu revisjonikomisjoni töö korraldamine