Uudiste arhiiv

 

Ajaloorubriik: Tallinna suvemõisade kadunud maailm

Sajandi eest asus tänase Tallinna aladel kokku mitukümmend suvemõisa, aadlike ja jõukate linnakodanike kaunist suvist residentsi. Täna on neist alles vaid mõned, osa elab aga edasi kohanimedes. Tallinna suvemõisate algus jääb keskaega, kui väljapoole linnamüüre hakati rajama linnakodanike ja Toompea

Ajaloorubriik: Tuvi, Õllepruuli ja Laidoner

Tõnismäel suurte majade varjus asub Tuvi park, kindral Laidonerile kuulunud villa ja paari aasta eest taastatud toreda nimega Õllepruuli tänav. Tuvi park asub Veetorni, Tõnismäe ja Toom-Kuninga ja Suur‑Ameerika tänava vahel. Pargi praegune nimi on tinglik ja suhteliselt hiline: park

Ajaloorubriik: Tallinna päris oma majad

Lenderi-tüüpi majade edasiarendusena sündis Esimese ilmasõja eelõhtul teine kohalik kortermaja tüüp nn Tallinna maja, mille hiilgeaeg jääb 1930. aastatesse. Eenduva kivitrepikojaga 2-3 korrusega puitmaju kerkis erinevate arhitektide projektide järgi igasse Tallinna eeslinna. Täna on neid alles 500 ringis. Suuremal hulgal

Ajaloorubriik: Lender – meer ja majad

Voldemar Lender on Tallinna ajaloos kahes mõttes oluline mees – ta oli esimene eestlasest linnapea ning ta on andnud nime pealinna vanade puithoonete ehitusstiilile. Voldemar Lender sündis 1876. aastal Tallinnas ehitusettevõtja perekonnas, õppis algselt Tallinna Aleksandri gümnaasiumis, hiljem Peterburi ülikooli

Ajaloorubriik: Jeruusalemma mäe lahing ja Marta tänava rist – Tallinna vanim mälestusmärk

Tallinnas Pärnu maantee ääres tänase ühisgümnaasiumi ja kunagise Lutheri mööblitehase kandis asub ajalooline Jeruusalemma mägi. Keskajal oli seal Toompea vangide hukkamispaik. 11. septembril 1560 toimus Jeruusalemma mäel Liivi sõja käigus aga suurem lahing, kus tallinlased venelaste väesalga purustasid. Vana-Pärnust ja

Ajaloorubriik: Pelgulinna Kolde puiestee lugu

Pelgulinnas asuv umbes kahe kilomeetri pikkune Kolde puiestee algab umbtänava, ristub Õle, Ristiku, Roo, Aru, Preesi, Aarde, Sõle ja Ehte tänavaga ning lõpeb Pelguranna tänavas Stroomi ranna juures. 1921. aastal linnakaardile tekkinud puiestee kandis algselt Pelgulinna puiestee, 1926. aasta 29.

Ajaloorubriik: Pelgulinna Auna tänava lugu

Pelgulinnas asuv Auna tänav algab Ristiku tänavalt, ristub Söödi ja Aru tänavaga ning lõpeb Sõle tänaval. Auna tänav on ligikaudu 360 meetri pikkune. Esialgu oli tänava nimi Muru tänav (alates 26. oktoobrist 1932). Kuna pärast Nõmme liitmist Tallinnaga tekkis kaks

Ajaloorubriik: Pelgulinna Mulla põiktänava lugu

Pelgulinnas asuv lühike Mulla põiktänav kanti linnakaardile ametlikult 13. juunil 1958. Mulla põiktänava maja aadressnumbriga 4 on ehitatud 1960. aastate esimeses pooles. Selle vastas asub 1950. aastate alguses ehitatud vana lasteaiahoone, mis täna on osas suurest, Sõle tänavani ulatuvast Elioni

Ajaloorubriik: Pelgulinna Nisu tänava lugu

Pelgulinnas asuv Nisu tänav algab Heina tänavalt, ristub Ristiku ja Aru tänavaga ning lõpeb umbtänavana natuke enne Sõle tänavani jõudmist. Tänav on ligikaudu 690 meetri pikkune. Nisu tänav sai oma nime 25. veebruaril 1941. Hoonestus on pärit nõukogude ajast. Heina

Ajaloorubriik: Veekanalist raudteeks – Vesivärava tänava ülipõnev lugu

Kadriorus asuva Vesivärava tänava ajalugu on väga põnev. Narva maanteest Gonsiori tänavani ulatuv tänav oli algselt 18. sajandil rajatud sadama veevarustuskanal. Just tänase Kadrioru staadioni juures asunud kanali lüüs ehk vesivärav andis tänavale nime. Ülemiste järvest vee saanud Peetri veejuhtmest

Ajaloorubriik: Pelgulinna Luste tänav

Pelgulinnas asuv Luste tänav algab Heina tänavalt ja lõpeb Ristiku tänaval. Luste tänav on enam–vähem idakirde–lääneedela suunaline ning umbes 125 meetri pikkune. Tänav sai oma nime 25. veebruaril 1941 viljas umbrohuna kasvava luste järgi. Hoonestus on pärit 1940. aastate lõpust.

Ajaloorubriik: Pelgulinna Vaniku tänava lugu

Pelgulinnas asuv sajakonna meetri pikkune Vaniku tänav algab Preesi tänavast ja lõpeb Sõle tänavas. Vaniku tänavalt algab Aarde tänav. 1930. aastatel rajatud tänav kandis esialgu Pärja tänava nime. Kuna sarnane tänav asub ka Nõmmel, anti Pelgulinna tänavale 25. septembril 1959

Ajaloorubriik: Pelgulinna Preesi tänava lugu

Pelgulinnas asuv umbes 300 meetri pikkune Preesi tänav algab Härjapea tänavast ja lõpeb Kolde puiesteel. Tänava sünnikuupäev on 27. august 1930. Preesi ja sellega paralleelselt kulgeva Aarde tänava äärne on üks esimesi terviklikult kujundatud väikekorteritega aedlinnaosi Eestis. Arhitekt Anton Soansi

Ajaloorubriik: Pelgulinna Aarde tänava lugu

Pelgulinnas asuv Aarde tänav algab Vaniku tänavalt ja kulgeb enam-vähem kagu-loode suunaliselt kuni Kolde puiesteeni. Aarde tänav on hoonestatud 1930. aastatel tüüpprojektide järgi ehitatud individuaalelamutega. Tänav on ligikaudu 250 meetri pikkune. Aarde tänav kanti ametlikult linnakaardile 27. augustil 1930. Aarde

Ajaloorubriik: Tallinna unustatud tänav unustatud kirjanikule

Kuni 1970. aastate alguseni asus tänase Pronksi tänava kohal ühe omaaegse tuntud eesti kirjaniku Elisabeth Aspe tänav. Lühike Aspe tänav asus Kompasna ja Torupilli asumi piiril umbes praeguse Pronksi tänava joonel, Tartu maantee ja Eduard Viiralti tänava vahelises lõigus ning

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

13.-16.01.2025 Kinnisvara ABC