Uudiste arhiiv

 

Koolivara ASi vastu anti 2892 allkirja

Opositsioonierakondade noorteühendused andsid Riigikogule üle koolivara aktsiaseltsi vastase pöördumise koos 2892 allkirjaga. “Koolivara aktsiaseltsi loomise taga on soov teenida raha tulevaste põlvkondade arvelt. Sellise äriühingu loomine tähendab sahkerdamist kinnisvaraga, mida õigustatakse vajadusega remontida koolihooneid,” seisab üleantud pöördumises. Keskerakonna Noortekogu algatas

Ühispank pakub kõigile rekordmadala intressiga Kodulaenu 0,6% + 6 kuu EURIBOR

Eesti Ühispank pakub alates 1. novembrist kuni 15. novembrini Kodulaenu ja Preemialaenu intressiga 0,6% + 6 kuu EURIBOR laenujäägilt aastas, mis teeb täna ligikaudu 2,8%. Kõik, kes hiljemalt 15. novembriks (k.a) on endale Kodulaenu broneerinud, saavad seda intressi kasutada kuni

Kinnisvaratehingute arv stabiilne, tehingute väärtus tõuseb

2003. a. esimene poolaasta oli kinnisvaraturul taas aktiivne – sõlmiti pea 21000 kinnisvaratehingut. 2002. aasta jooksul sõlmiti vähem kinnisvaratehinguid kui 2001. aastal. Nüüd on võrreldes 2002. a. esimese poolega sõlmitud 5% rohkem kinnisvaratehinguid, mille väärtus ületab aastatagust numbrit 14%. Jätkuva

Aktiivseim kinnisvaraturg on Tallinnas ja Harjumaal

2003. aasta I kvartalis sõlmiti 9754 kinnisvara ostu-müügilepingut koguväärtusega 4255 miljonit krooni. Võrreldes 2002. aasta I kvartaliga sõlmiti 11% rohkem kinnisvaratehinguid, millede väärtus oli mullusest koguni 37% suurem. Suurenev kinnisvaratehingute arv on ühest küljest üllatav. Nimelt näitas 2002. aasta, et

Kaubanduskeskuste turu areng küpsusfaasis

Paljud veel mäletavad aega kui Tallinnas oli vaid üks kaubamaja – Tallinna Kaubamaja. Vähesed tahavad seda aega mäletada. Meenuvad tänasel päeval kummastavad telekaadrid varahommikusel ajal Kaubamaja uste taha kogunenud inimmassidest, kes ootasid keskuse avamist, et jooksujalu üksteist küünarnukkidega eemale tõugates

Eluasemelaene väljastati mullusest 60% enam

2003. a. I kvartalis väljastati eluasemelaene 1185 miljonit krooni. See viis esmakordselt eluasemelaenude jäägi üle 10 miljardi krooni piiri. 2002. aasta lõpus ja 2003. aasta alguses ootasin pangad Eesti laenuturgult ligi 20 protsendilist laienemist. Täna tuleb tõdeda, et eluasemelaene väljastati

Eluasemelaenude turg kasvab üle ootuste

2003. aasta eluasemelaenude turg on arenenud eelmise aasta lõpul prognoositust märgatavalt kiiremini. Kiiresti tõusevad laenumahud toovad silmapiirile ka esimesed ohumärgid. Viimaseid ei tasu ületähtsustada, kuid samas ei tohi neid ka hetkekski tähelepanu alt kõrvale jätta. 2002. aasta lõpus ja 2003.

Eluasemelaene väljastati mullusest 60% enam

2003. a. I kvartalis väljastati eluasemelaene 1185 miljonit krooni. See viis esmakordselt eluasemelaenude jäägi üle 10 miljardi krooni piiri. 2002. aasta lõpus ja 2003. aasta alguses ootasin pangad Eesti laenuturgult ligi 20 protsendilist laienemist. Täna tuleb tõdeda, et eluasemelaene väljastati

Kinnisvarakalender: mai 2003

Kuuteemad: – esimesel katsel õnnestus Sakala keskuse enampakkumine; – Keskkonnainspektsioon soovib lammutada Viktor Kaasiku ja Anatoli Kanajevi maja;– linnavalitsus jättis Linnahall enampakkumise väljakuulutamata. Muud teemad: 05/05 Hansapanga grupi peadirektor Indrek Neivelt hoiatab eestlasi optimismi eest laenamisel, märkides, et praegune olukord

Intressilangus kiirendab uusehitiste müüki

Käesoleva aasta märtsi lõpus tuli Nordea välja eluasemelaenude kampaaniaga, kus pakuti enneolematut laenuintressi, mis jäi alla 5%. Poole aprilli peal kukkus laenuvõtjate rõõmuks soodsaim intressimäär juba alla nelja protsendi. Laenuraha hinnalangus avaldab eeskätt mõju uusehitiste müügituru aktiivsusele. Loomulikult ei jäänud

Eluasemelaenude turu mahu kasv väheneb

Eesti pangandusturg on arenenud lausa silmnähtavalt. Kui veel mõned aastad tagasi oli see justkui pangapoolne isiklik teene, et laenu üldse väljastati, siis täna pakuvad pangad erinevaid laenutooteid üliaktiivselt ise. Kinnisvara puhul on alati tegemist suurte rahasummadega. Seetõttu kaasatakse kinnisvara ostmiseks

Põllumaad soovib osta kohalik

Euroopa Liiduga liitumine annab võimaluse põllumaa hinnatõusuks. Meeletutel hinnahüpetele ei anna võimalust suur hulk söötis seisvat põllumaad. ELiga liitumisel avaldavad kinnisvarahindadele survet järgmised asjaolud:– inimeste ja kaupade vaba liikumine – annab võimaluse kinnisvara nõudluse suurenemiseks; – riigi risk ja intressimäär

Juhtkirja taustainfo: Põllumaad soovib ka tulevikus osta kohalik

Eesti liitumine Euroopa Liiduga annab võimaluse põllumaa hinnatõusuks. Meeletutele hinnahüpetele ei anna võimalust suur hulk söötis seisvat põllumaad. Euroopa Liiduga liitumisel avaldavad kinnisvarahindadele survet järgmised seitse asjaolu: inimeste ja kaupade vaba liikumine. Loob võimaluse kinnisvaranõudluse suurenemiseks; riigi risk ja intressimäär.

Loogika ennustab hoogsa elamuehituste algust

Kinnisvarahindasid rõhub märkimisväärne nõudlusepoolne surve, mida pakkumised ei suuda piisavalt rahuldada. Majandusseadused nõuavad sellises olukorras hinnatõusu, et pakkumist aktiivsemaks muuta ja hind tõusebki ning loodetavasti algab peatselt hoogne ehitustegevus. Hinnatõus ei saa olla igavesti kestev. Sel aastal võib oodata pöördepunkti

Kinnisvaraturul tasub olla konservatiivne

Möödunud 2001. a. jooksul toimus märkimisväärne kinnisvara hindade tõus. Seda eriti elamispindade sektoris. Õigustatult tekkivad küsimused, millest see hinnatõus oli põhjustatud? Kas hinnatõus jätkub või on oodata trendi pöördumist? Kinnisvara kiire hinnatõus on tingitud peamiselt järgmistest asjaoludest: * pankade laenumahud

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

13.-16.01.2025 Kinnisvara ABC