Uudiste arhiiv

 

Miks on kinnisvara hinnalangus halb?

Tänaseks ei ole vist kellegi ees saladus, et korterite hinnad langevad. Eestis keskmise korteriomanditehingu ruutmeetrihind on langenud võrreldes tipphindadega märtsis 2007. a. juba 23% ning eeldatavasti langus jätkub veel mõnda aega. Enamasti kirjutatakse kinnisvara hinnalangusest mustades toonides kui negatiivset suundumusest.

Maaklerite väljapääs on hariduses: õppida, õppida, õppida

Muutused kinnisvaraturul on loonud maaklerite jaoks uue olukorra. Hinnad langevad, ostjad ei julge tehinguid teha, laenutingimused karmistuvad. See kõik on midagi sellist, mida enamus maaklereid kogeb esmakordselt. Muuhulgas tiheneb ka konkurents. Tihedast konkurentsisõelast läbitungimiseks annab tugeva eelise koolitus, koolitus ja

Korterite ostujõud klasvab kiiresti

Korteriomandiote hinnad on tipphindadest märtsis-aprillis 2007. a. langenud üle 20 protsendi, samal ajal on keskmine palk veel jätkuvalt tõusmas. 2008. a. II kvartalis tõusis Eesti keskmine palk võrreldes 2007. a. II kvartaliga koguni 15%. Langevad kinnisvarahinnad ning tõusev palganumber suurendavad

Kinnisvaraostja nõuab kvaliteetset infot ja teenindust

Kinnisvara on tänasel turul keeruline müüa. Ühest küljest torpedeerib eduka tehingu toimumist langev turg, kus on vähe ostjakandidaate, kes riskiksid raha välja käia teadmisega, et homme võib vara vähem väärt olla kui ostumomendil. Iga ostja on kulda väärt. Teisalt on

Käes on kinnisvaramaaklerite kuldaeg

Kinnisvaratehingute mahud vähenevad, hinnad langevad, turu sentiment on negatiivne ning ootused kinnisvaraturu edasiste arengute osas on segased. See on parim aeg maakleritele tõestamiseks, et nende teenus on vajalik ning et maakler suudab kinnisvaratehingu korraldamise juures nii ostjale kui müüjale lisaväärtust

Korteri müük – see on imelihtne!

Elukoha vahetus, tühjaks jäänud korter või ootamatu pärandus – need on vaid mõned põhjused, mis võivad panna inimese tegelema korteri müümisega. Nii seisab korteriomanik küsimuse ees, mida teha, et korter müüdud saaks. Iga algus on raske, aga kusagilt alustama peab

Muutuv turuolukord nõuab näoga kliendi poole pööramist

Langevad müüginumbrid nii käivetes kui tehingute arvus on muutnud eluasemeturgu märkimisväärselt. Tänaseks võib öelda, et maakler või kinnisvaramüüja on oma kohast loobunud ning lõpuks ometi on kodu otsiv klient tõusnud kuninga staatusesse. Kinnisvaravahendajate jaoks tähendab uus turuolukord survet mõista tarbijate

Pidu kinnisvaraostjate tänavas

Tehingute nappuses vaevleval Eesti elamispindadeturul on palju räägitud hindade langusest. Julgemad või skandaalihimulisemad kirjeldavad olukorda kinnisvarakrahhina. Kinnisvaraarendajad on ajakirjandusväljaannete esikaante abil hindu langetanud mõnede või koguni mõnekümne protsendi kaupa. Vähemat tähelepanu on pälvinud vanemate korterite hinnad ja nende langus. Lühianalüüs

Uus kinnisvaraindeks näitab eluasemeturu suundumusi

Alates veebruarist arvutab KV.EE kinnisvaraindeksit, mis põhineb andmebaasis olevatel pakkumishindadel. Iganädalaselt arvutatav kinnisvaraindeks näitab müügisolevate majade ja korterite baasilt hinnamuutust. Indeksi väärtus 100 punkti on võrdsustatud pakkumishindadega 17. veebruaril käesoleval aastal. Minevikus toimunu lähemaks uurimiseks saab aga ajas tagasi minna

Eesti liitumine euroliiduga jättis kinnisvarahinnad samaks

Kinnisvaraturul on paljud investeeringud elamispindadesse tehtud lootuses, et Euroopa Liiduga liitudes lendavad hinnad momentaalselt enneolematutesse kõrgustesse. Paraku selliseid pöördelisi muutusi ei toimunud ega toimugi. Hinnad tõusevad aga aeglaselt ja visalt niikuinii. Ka ostuhuviliste hulk kasvab, ent mitte hüppeliselt. Pealinna “mägedel”

Kinnisvara vahendusturu haaravad portaalid

Kinnisvara vahendusturu oluline jätkuv trend on portaalistumine. Kunagine erinevate vahendusfirmade pakkumiste kokkukoondamise süsteem ehk MLS (Multiple Listing Service) sai USAs alguse sellest, et kord nädalas vahetasid kinnisvarafirmad üksteisega pakkumiste nimekirju. Arvutite ja Interneti hoogne pealetung võimaldas pakkumisi hõlpsalt kokku koondada

Nõudlus Tallinna lähistel suundub sisemaa suun

2003. a. I kvartalis tehii kõigist Eesti kinnisvaratehingutest 46% ehk 3000 Tallinnas ja Harjumaal. Kõigi Eesti kinnisvaratehingute väärtusest moodustas see aga koguni 75%. Need numbrid ilmestavad pealinna ja Harju maakonna osakaalu Eesti kinnisvaraturul. Kinnisvara väärtuse ja seeläbi kinnisvaraturu aktiivsuse määrab

Eluasemelaenude turg kasvab üle ootuste

2003. aasta eluasemelaenude turg on arenenud eelmise aasta lõpul prognoositust märgatavalt kiiremini. Kiiresti tõusevad laenumahud toovad silmapiirile ka esimesed ohumärgid. Viimaseid ei tasu ületähtsustada, kuid samas ei tohi neid ka hetkekski tähelepanu alt kõrvale jätta. 2002. aasta lõpus ja 2003.

Muutused kinnisvara vahendusturul

Kinnisvara vahendusturul toimuvad muutused. Astutakse välja lapsekingadest, oma oluline mõju on interneti järjest laialdasemal kasutusel. Konsolideeruva turu muutused väljenduvad ostjate teadlikkuse tõusus, müüjate ja vahendajate teenustepaketi ning professionaalsuse kasvus. Kinnisvaravahendus portaalistub Ajalehes avaldatav imelühike kuulutusenupp jääb infovaeseks. Kinnisvaraostja väärtustab kiires

Madalad laenuintressid põhjustasid tüüpkorterite hinnalanguse

Pankade liberaalne laenupoliitika muutis eluasemeturu hüperaktiivseks ja tekitas tüüpkorterite hinnatõusu, mis on nüüdseks pöördunud langusesse. Eluasemelaenude väljastamine näitab pidevat kasvutempot. 2002. a II kvartalis jõudis Eesti pankade väljastatud eluasemelaenude käive esmakordselt üle ühe miljardi krooni piiri, 1,25 miljardi kroonini. See

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

26.11.2024 Kasutusluba ja selle taotlemine