Uudiste arhiiv

 

Kinnisvarabuumi tagajärg: 30 000 kõrglaenu ohvrit

Äripäeva hinnangul võib Eestis olla praegu kuni 30 000 leibkonda, kelle eluaseme väärtus jääb allapoole nende laenukoormat. Tegemist on kinnisvarabuumi lõhkemise tagajärjel tekkinud ohvritega, kellelt makseraskuste ilmumise korral hakkavad pangad nõudma lisatagatisi ja kelle korterid võivad musta stsenaariumi järgi minna

Linn varjab Tallinna Vee lepingut

Omanike Keskliit pöördus linna poole teabenõudega tutvumaks Tallinna Linna ja Tallinna Vee vahelise teenuselepinguga. Eesmärk on luubi alla võtta leping, mis otseselt või kaudselt mõjutab pea 400 000 pealinlase elutingimusi ning rahakotti. Tallinna linn keeldus lepinguid või nende osasid avaldamast,

Eesti Gaas kasutab alatuid võtteid

Mul on hea tõdeda, et Konkurentsiamet on asunud Eesti Gaasi hinnaregulatsiooni jälgides lõpuks oma nime väärilisele positsioonile. Oleme Eesti Omanike Keskliidus mõnda aega vaeva näinud, et maagaasi hinnakujunduse kitsaskohad saaksid päevavalgele toodud ning et koduomanikke järjepidevate gaasi (ja sellest tulenevalt

Priidu Pärna: Kes vastutab ulukikahju eest?

Ulukikahjud võiks üle Eesti rahaliselt kokku arvata, ja kui need on riigiasutuste tegevusetusest tingitud, siis riigile ühise nõude esitada. Paradoksaalne olukord tekib Riigimetsa Majandamise Keskusega – riigiasutus teostab põhimääruse kohaselt oma õigusi riigi nimel, seega peab keskus jahti oma jahipiirkonnas

Priidu Pärna: Seadus: Kes vastutab ulukikahju eest?

Iga maaomanik peaks ulukikahjustustest teatama maakondlikule keskkonnateenistusele. Sealt saab ka aru nõuda, kas ulukijahi plaanid on täidetud. Maaleht on korduvalt kajastanud Eestis viimastel aastatel süvenenud probleemi – metssead, kitsed ja põdrad tekitavad kahju metsanoorendikele ja rohumaadele. Kui vanasti oli oht,

Taavi Madiberk: kodu tuleb vabastada maamaksust

Maamaks on vanim tsentraalselt ja organiseeritult kogutud maks. Eestis maksustatakse maaomandit 1993. aastal vastu võetud maamaksuseaduse kohaselt. Eestis on kinnisvaraomanike osakaal Euroopa kõrgeim. Olukord, kus 88 protsenti elanikest on kinnisvaraomanikud, on tingitud eelkõige edukast omandireformist, eluruumide erastamisest ja (seni) madalast

Taavi Madiberk: Eesti vajab energiaagentuuri

Külma sõja hilise jätkuna on puhkenud üleilmne energiasõda. Energeetika lahinguväljal pannakse paika geopoliitilised ning piirkondlikud jõujooned, määratakse riikide konkurentsivõime ja suveräänsuse jätkusuutlikkus. Gruusia sündmused näitavad, et energiasõja majanduslik-poliitilise ambitsiooni realiseerimisel on jõutud agressiivsest retoorikast täiemahulise agressioonini. Üldiselt aktsepteeritud stsenaariumi järgi

Pakkumised korteriturul languses

Alates suve keskpaigast on mitmes Eesti linnas eluasemeturul müügipakkumiste arv hakanud sujuvalt langema, olles kahanenud sõltuvalt linnast kuni paarikümne protsendi võrra. Võrreldes pakkumiste arvu tipphetkega on Tallinna korterite pakkumiste arv tänavu juunist kukkunud 8 protsendi võrra. Tartus on langenud sama

Karmim kodulaen viib mõtted üürile

Viimastel kuudel on pangad riskide hajutamiseks tõstnud laenusaamiseks vajaliku sissetuleku piire ning kitsendanud laenusaajate ringi kõrgema omafinantseeringu osaga. „Kuna mul aga oli Hansapangas juba teisi kohustusi, ei olnud Hansapank nõus mulle laenu andma,” tõdes laenhuviline Eneli Kaarna, kes soovis septembris

EKFLi seminar: Mis saab edasi? Olukord kinnisvaraturul.

15. oktoobril toimub EKFLi seminar “Mis saab edasi?”.Tõstatatud küsimus on maailmamajanduses toimuva taustal üsna huvitav. Küsimus ei ole täna mitte niivõrd selles, et millal saabub uus tõus. Oluline on pigem, kui kaua veel peab turg kannatama hindade ja tehingute mahu

1 küsimus: kuidas mõjutab maailma finantskriis Eesti kinnisvaraturgu?

Maailmas möllav finantskriis ähvardab paisuda majanduskriisiks. Kuidas see mõjutab väikest Eesti kinnisvaraturgu? Vastab kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark: Finantskriis ja kinnisvarahindade langus tähendab seda, et iga pankade poolt kinnisvaraturule väljastatud laenukroon on seotud märkimisväärse riskiga – laenu tagatiseks oleva vara väärtus langeb

Ka majanduslanguse ajal võib hea hinnaga tehinguid teha

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark on pikemat aega jälginud kinnisvaraturul toimuvat ja tal on hetkeseisust üsna selge pilt. Monitooritavate ehk seiratavate projektide hulk on suur, Harjumaalt on nimekirjas 75 arendusprojekti. Kui koostad nimekirja seiratavatest projektidest, siis mille alusel valid jälgimiseks just need

Äripäev: Müüa maa, sobib arenduseks

Kinnisvaraomanikud on müügile paisanud miljardite kroonide väärtuses alustamata arendusprojekte, kalleim on Tallinna kesklinnas Lootsi tänava kinnistu hinnaga 400 miljonit krooni. Spetsialistide sõnul näitab arendusprojektide massmüük, et riske enam naljalt ei võeta. Praegu on müügis kümneid arendusprojekte nii Tallinnas, Harjumaal kui

Käes on kinnisvaramaaklerite kuldaeg

Kinnisvaratehingute mahud vähenevad, hinnad langevad, turu sentiment on negatiivne ning ootused kinnisvaraturu edasiste arengute osas on segased. See on parim aeg maakleritele tõestamiseks, et nende teenus on vajalik ning et maakler suudab kinnisvaratehingu korraldamise juures nii ostjale kui müüjale lisaväärtust

Postimees: Suurt hinnaalandust saavad üksikud kinnisvara ostjad

Üks Eesti kinnisvaramüüja nõustus korteri hinda langetama koguni kuue miljoni krooni võrra, ent kui saabus aeg minna notari juurde tehingut kinnitama, kadus ostja kui vits vette. Miks ostja loobus? Imelise allahindlusena tunduv tehing jooksis kinnisvaraspetsialistide sõnul luhta ilmselt sel proosalisel

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

04.-07.11.2024 Kinnisvara ABC