Uudiste arhiiv

 

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Korteri laiendamine

Tõenäoliselt teavad kõik, et korteriomand koosneb eriomandist ja kaasomandi osast. Väga lihtsustatult on eriomand korteri sisepind ning kaasomandi osaks on maatükk ja hoone üldkasutatavad osad ja seadmed. Sageli lepivad korteriomanikud omavahel pööningu- ja keldrikorruse kasutamises, sõlmides kasutuskorra kokkuleppe – erikasutusõiguse.

Coop Pank: Pelgulinna uut tervisemaja rahastab Coop Pank, ehitab Tesron Ehitus

Coop Pank

Tallinnas Sõle tänavas uut tervisekeskust arendav Pelgulinna Tervisemaja OÜ sõlmis hoone ehituslepingu Tesron Ehitus OÜ-ga. Kaasaegne tervishoiuteenuste pakkujaid koondav hoone läheb maksma 5,5 miljonit eurot ja on kavas avada 2024. aasta suvel. Projekti finantseerib Coop Pank ja arendusprotsesse ning üürikorraldust

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Üürniku elukoha registreerimine

Rahvastikuregistri seadus sätestab, et Eesti kodanikud, Eestis elavad Euroopa Liidu kodanikud ja Eestis elamisloa või elamisõiguse saanud välismaalased on kohustatud tagama rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu. Seega peavad ka üürnikud oma elukoha ehk üüritava

Domus Kinnisvara: Kas meie seadused ja tavad üüriturul kohtlevad üürnikke ebavõrdselt?

Domus Kinnisvara

Eesti korteriomanikud on tõesti väga valivad ja üürnik üldjuhul vastama paljudele tingimustele. On päris loomulik ja ka vajalik, et maakler teeb seejuurs kõigi huviliste hulgas põhjaliku taustauuringu üürniku tausta selgitamiseks. Välismaalaste puhul küsime kindlasti elamisluba, töökohta Eestis, tööandja tõendit ja

Arco Vara: Kellele kuulub minu kelder?

Arco Vara

Korterelamus tuleb korteriomanikel ühiselt jagada parkimiskohti, keldrit, pööningut ja mõnikord ka katuseterrassi. Need ruumid ja pinnad ei kuulu automaatselt korteri juurde, ehkki korteriomanik on neid algusest peale kasutanud, lukustanud ja koristanud. Nii keldrit kui parkimiskohta kasutatakse kokkuleppel, enamasti on selleks

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Parkimiskohad, keldriboksid jms

Kortermajade juures on sageli probleemiks parkimiskohtade puudus. Kuidas linnavalitsus ka ei propageeri ühistranspordi kasutamist, ikka eelistatakse isiklikku sõiduvahendit. Kuidas siis lahendada olukord, et kõigile oleks parkimisreeglid selged? Nii parkimiskohad, keldriboksid, pööning jms on kõikide korteriomanike omandis ja igal korteriomanikul on

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fond emiteeris 42 miljoni euro ulatuses uusi võlakirju

Baltic Horizon Fund

Baltic Horizon Fond on lõpule viinud 5-aastase võlakirjade suunatud pakkumise ning emiteerinud võlakirju kogusummas 42 miljonit eurot lõpliku lunastustähtajaga 8. mail 2028 (420 võlakirja nominaalväärtuse ja hinnaga 100 000 eurot ühe võlakirja kohta). Võlakirjade aastane intressimäär on 8% + 3-kuu

Riigikohus: Riigikohus selgitas kortermajja valvekaamerate paigaldamise võimalusi

Riigikohus täpsustas täna avaldatud määruses, kuidas saab korteriühistu paigaldada majja valvekaamerad olukorras, kus mõni korteriomanik pole sellega nõus. Üks Tallinna korteriomanik vaidlustas nimelt kohtus korteriühistu üldkoosoleku otsuse, millega muu hulgas paigaldati majja valvekaamerad. Avaldaja leidis, et kaamerad riivavad tema privaatsust,

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Vara jagamine

Ikka tuleb ette, et abielu lahutatakse ja tuleb ühiselt soetatud vara kuidagi ära jagada. Kuidas seda õigesti teha? Kui abikaasade varasuhteliigiks on varaühisus, siis üldiselt kuulub abielu kestel soetatud vara neile võrdsetes osades. Samas on ebamõistlik hakata igat taburetti pooleks

Swedbank: Koos kodulaenu taotledes tasub rahaasjad elukaaslasega paika panna

Swedbank

Kodu või muu suurema kinnisvara ost on üks elu suuremaid otsuseid, sest sellega käib enamasti kaasas pikaks ajaks laenukohustuse võtmine. Koos elukaaslasega laenu võttes tuleks peale laenu jõukohasuse hindamise paika panna, kellest saab ostetud kodu omanik ning kuidas laenu tagasi

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Uue korteriomandi loomine

Ehk mäletate aastate tagust juhtumit, kus Tallinnas Liivalaia 5 majas jagati üks korteriomand 69-ks väikeseks korteriomandiks. Juurdepääs korteriomanditele tagati läbi n-ö administratiivpinna seatud servituutide kaudu. Ja analoogseid jagamisi on tehtud teisigi ning kohtupraktika on olnud erinev. See juhtum läbis kaks

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Lepituskomisjon

Sageli juhtub korteriühistutes, kus korteriomanik on juhatuse või ka üldkoosolekuga mõnes küsimuses eriarvamusel või koguni tülis. Kumbki on enda õiguses kindel ja järele ei anna. Sellise juhul päädib vaidlus kohtuteega, kuna Eesti riigis mõistab õigust vaid kohus. Teatud vaidlustes on

Kohtulahend: Olulisemad lahendid aastal 2022 II osa

Levin

Kas naaber saab ehitusluba vaidlustada kui ehitamine on juba lõppjärgus? Kas küttesüsteemi renoveerimise projekti saab heaks kiita häälteenamusega? Millised on juurdepääsu määramise olulised põhimõtted? Mida tuleb silmas pidada üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetluses? Kuidas nõuda erikasutusõiguse kokkulepet kortermajas? 2022.a. kinnisvaraalased Riigikohtu

Kohtulahend: Olulisemad lahendid aastal 2022 I osa

Levin

Kas kaasomanikud saavad kinnisasja jagada kui detailplaneering kinnistu jagamist ette ei näe? Mis juhtub, kui arendaja rikub rajatiste väljaehitamise kohustust? Kui vaba on vaba ehitustegevus ja millal on lammutamise ettekirjutus õigustatud? Kas korteriomanik vastutab veelekke eest? Mis saab siis, kui

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Positiivne muudatus väikestele ühistutele

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumisega 2018. aastal tekkisid korteriühistud ka väikestele majadele, kus olid moodustatud korteriomandid. Juriidilise isikuga kaasnev paberimajandus aga hirmutas inimesi, kes olid harjunud toimetama omavaheliste kokkulepete alusel. Tegelikult aga kuni 10ne korteriga ühistutel ei ole kohustust valida juhatust

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

13.-16.01.2025 Kinnisvara ABC