Uudiste arhiiv

 

Ajaloorubriik: Eugen Habermann – arhitekt, kes enne traagilist hukkumist muutis Tallinna

Teises maailmasõjas hukkunud Eugen Habermann on üks enim 20. sajandil Tallinna linnaruumi muutnud arhitekte. Eugen Habermann sündis 19. oktoober 1884 Tallinnas. Aastatel 1902–1905 õppis ta Riia Polütehnilises Instituudis, hiljem 1906–1909 Dresdeni tehnikaülikoolis. Ta oli üks Eesti Arhitektide Ühingu rajajaist, olles

Ajaloorubriik: Herbert Johanson – arhitekt, kes kinkinud Tallinnale imekaunid hooned

1929. aastal uksed avanud Pelgulinna algkool, tänane Ristiku põhikool

Arhitekt Herbert Voldemar Johanson on mees, kes Eesti esimese iseseisvusperioodi jooksul projekteeris Tallinna mitmeid tänaseni linnapilti kaunistavat hoonet. Herbert Johanson sündis 10. september 1884 Haljalas. Ta õppis Tallinna Poeglaste Reaalkoolis, mille lõpetamise järel suundus 1904. aastal Riia polütehnilisse instituuti. Seal

Kuut, kuur ja küün ehk veelkord uuest ehitusseadustikust

Domus Kinnisvara

1. juulist 2015 a. hakkas kehtima uus ehitusseadustik, mis on eelmisega võrreldes süsteemsem ning eeldatavasti annab vastuseid mitmetele praktikas vaidlusi tekitanud küsimustele. Uude ehitusseadustiku on koondatud kõik hoonete ja rajatistega seonduvad eriseadused: hooned ja nende kütte-, ventilatsiooni-, veevarustuse ja kanalisatsiooniseadmed,

Igas kodus peab olema korstnapühkija akt

Paasteamet

Päästeamet tuletab meelde, et vastavalt Tuleohutuse seadusele peab 2015. aasta septembrist igal kütteseadmega maja omanikul olema ette näidata kutselise korstnapühkija akt. Eramajades võib kütteseadet puhastada ise, kuid iga 5 aasta jooksul peab seal seadme üle vaatama ja puhastama kutseline korstnapühkija.

Ajaloorubriik: Pelgulinna tänavate sünnipäevad

Pelgulinna asumi sünd jääb 1870. aastatesse. Panin kirja asumi tänavate sünnipäevad. Uuemate uulitsate puhul on need teada kuupäevaliselt. Samas on mitmed Pelgulinna tänavad tegelikult veelgi vanemad, lihtsalt ühel hetkel on need saanud uue nime. Siinsest nimekirjast leiate tänava tänase nime

Teletorni ja botaanikaaia naabrusse kavandatakse elamukvartalit

Tallinna linnavalitsus algatas botaanikaaia ja teletorni vahelisele alale elamukvartalit kavandava detailplaneeringu. Pirita linnaosas asuvale Kloostrimetsa tee 56a kinnistule detailplaneeringu koostamisega soovitakse määrata moodustatavatele kruntidele ehitusõigus kuni seitsmeteistkümne kuni kahe 2 maapealse korrusega ridaelamu ja kahe kuni 3 maapealse korrusega ärihoone

Ajaloorubriik: Pelgulinn tules

1944. aasta 9. märtsi nõukogude lennuväe õhurünnakus Tallinnale said mitmed Pelgulinna piirkonnad, eelkõige Telliskivi ja Mulla tänava vaheline ala ning Kolde puiestee ümbrus suuri purustusi. On ime, et vanast puitasumist suurem osa selle õuduste öö tervena üle elas. Pelgulinna majad

Ajaloorubriik: Kui Sõle tänava kohal laius prügimägi

Sõle tänav sündis umbtänavana vahetult enne Teist maailmasõda kui Paldiski maantee nurgast Kopli poole kerkis neli Tallinna-tüüpi kortermaja. Paldiski maantee ise oli toona poole kitsam. Linnast välja siirduva sõidurea kohal Sõle tänava hipodroomi-poolsel ristil asus paekivist hoones kartongivabrik, mida rahvasuus

Paldiski maantee 70c detailplaneering linnavolikogus kehtestatud

04.09.2014 kehtestas Tallinna Linnavolikogu Paldiski maantee 70c detailplaneeringu, millega on nimetatud elamukvartali avalik planeerimisprotsess lõppenud. Tulemuseks on, et arendusprojektis lubatud maapealne ehitusmaht on 32 000 m2 ning hinnanguline müüdav pindala on 27 500 m2. Arendusprojekti omanik on kontserni 100% tütarettevõte

Merimetsa on planeeritud korterelamud

Linnavolikogu kehtestas detailplaneeringu, mis lubab ehitada Merimetsa asumisse Paldiski maantee ja mere vahelisele alale äriruumidega korterelamuid. Paldiski mnt 70c kinnistu ja lähiala detailplaneering määrab, et 4,25 hektari suurusele maa-alale võib ehitada üheksa kuni 5-korruselist ning neli kuni 4-korruselist korterelamut. Hoonestuse

Ajaloorubriik: Pelgulinna Kolde puiestee lugu

Pelgulinnas asuv umbes kahe kilomeetri pikkune Kolde puiestee algab umbtänava, ristub Õle, Ristiku, Roo, Aru, Preesi, Aarde, Sõle ja Ehte tänavaga ning lõpeb Pelguranna tänavas Stroomi ranna juures. 1921. aastal linnakaardile tekkinud puiestee kandis algselt Pelgulinna puiestee, 1926. aasta 29.

Autopesula rajamiseks seatakse kasutusõigus veel kahele maatükile

Tallinna Linnavaraamet korraldab autopesulate rajamise eesmärgil kahele kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmiseks avaliku kirjaliku enampakkumise. „Isiklik kasutusõigus seatakse kahele Tallinna linna omanduses olevale kinnisasjale, neist üks asub Põhja-Tallinnas Pelgulinnas ning teine Nõmme linnaosas Hiiul,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. Kolde pst 94a

Ajaloorubriik: Pelgulinna Preesi tänava lugu

Pelgulinnas asuv umbes 300 meetri pikkune Preesi tänav algab Härjapea tänavast ja lõpeb Kolde puiesteel. Tänava sünnikuupäev on 27. august 1930. Preesi ja sellega paralleelselt kulgeva Aarde tänava äärne on üks esimesi terviklikult kujundatud väikekorteritega aedlinnaosi Eestis. Arhitekt Anton Soansi

Ajaloorubriik: Pelgulinna Aarde tänava lugu

Pelgulinnas asuv Aarde tänav algab Vaniku tänavalt ja kulgeb enam-vähem kagu-loode suunaliselt kuni Kolde puiesteeni. Aarde tänav on hoonestatud 1930. aastatel tüüpprojektide järgi ehitatud individuaalelamutega. Tänav on ligikaudu 250 meetri pikkune. Aarde tänav kanti ametlikult linnakaardile 27. augustil 1930. Aarde

Arco Vara nõuanne: aja ehitatava maja dokumentatsioon kohe korda

Arco Vara maaklerid Aivar Kaljulaid ja Tauno Pajuri panevad majaehitajatele ja suvilate ümberehitajatele südamele, et dokumentatsioon tuleb kohe korda teha, sest hiljem võib puuduvate paberite ajamine osutuda keeruliseks ja kulukaks ning takistada isegi kinnisvara müüki. Aivar Kaljulaid, Arco Vara maakler

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

02.12.2024 ChatGPT ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele