Mai kuu on lõpukorral ja need korteriühistud, kes ei ole veel oma iga-aastase kohustusliku üldkoosoleku kokku kutsunud, peavad seda tegema hiljemalt juunis, kuna majandusaasta aruanne tuleb registrile esitada kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek. Muid…
Kahjuks on paljudes korteriühistutes ka võlgu jäävaid korteriomanikke. On neid, kellel on mingid mõjuvad põhjused (ajutine eemalolek, haigestumine jms) aga on ka neid, kes suhtuvad enda kohustustesse hooletult. Majandamiskulude tasumisega viivitamine tekib korteriühistule majandamisprobleeme, kuna peale korteriomanike maksete reeglina korteriühistul…
Paljud korteriühistud on oma põhikirjaga määranud, et osa majandamiskuludest, nt prügivedu, jaotatakse vastavalt korteris elavate inimeste arvu järgi. Kas selline lähenemine on õige? Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Põhikirjaga…
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) kinnisvaraettevõtjate ja tippspetsialistide seas läbiviidud sentimendiuuringu näitab, et turuosalised on meelestatud pigem negatiivselt, kuid meeleolu on võrreldes mulluse sügisega liikunud sammukese positiivsuse poole. Küsitluses osalenute vaade on pisut reipam elamispindade sektoris ja pisut negatiivsem äripindade turul,…
Üürikorterite pakkumine on talve lõpu tasemelt allapoole tulnud, kuid püsib endiselt kõrgel. Üürihinnad on kiirema languse lõpetanud, kuid hinnapõhja jõudmise osas veel täit kindlust ei ole. Konkurent üürileandjate vahel on endiselt karm. Äkki on suve lõpp-sügis aeg, mil üürileandjate elu…
Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) võimaldab korteriomanikel vastu võtta otsuseid ka korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata, ehk kirjalikult. Sellisel juhul peab juhatus saatma otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile korteriomanikele ning määrama vähemalt 7 päevase tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama…
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) kohaselt annab iga korteriomand ühe hääle. Põhikirjaga saab kehtestada, et korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust või et häälte arvu määrab korteriomandi kaasomandi osa suurus. Ei tohiks ka unustada, et kui korteriomand kuulub…
Korteriomanikud kogunevad koosoleku kutses märgitud ajal koosoleku toimumise asukohta, kus tuleb kõigepealt enda osalemine registreerida. Selleks peab korteriühistu juhatus või valitseja ette valmistama osalejate nimekirja ehk kvoorumilehe, mille aluseks on kinnistusregistri väljavõte. Nimekirja kantakse: korteriomanike või nende esindajate nimed häälte…
Korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada vähemalt 7 päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Ehk koosoleku kutse väljastamise ja koosoleku vahele peab jääma 7 päeva. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida vähemalt koosoleku toimumise aeg ja koht ning…
Üürikorterite pakkumiste arv on kasvuhoo maha tõmmanud, kuid pakkumisi vähemaks ka ei ole jäänud. Konkurents üürileandjate vahel on tihe. See tähendab jätkuva pikaajalist hinnasurvet. Üüriinvestor peab mõtlema järgmistele küsimustele. Kas jätkata üüriäris? Või müüa üüriportfell? Või on sootuks õige aeg…
Käes on aeg, kui korteriühistud peavad kokku kutsuma iga aastase korralise üldkoosoleku selleks, et: kinnitada eelmise majandusaasta aruanne kehtestada uus majanduskava vajadusel vastu võtta kaasajastatud põhikiri vajadusel valida uus juhatus arutada muid aktuaalseid küsimusi Korteriühistu juhatus on kohustatud igal aastal…
Üürikorterite pakkumiste arv on kasvuhoo maha tõmmanud, kuid pakkumisi vähemaks ka ei ole jäänud. Konkurents üürileandjate vahel on tihe. See tähendab jätkuva pikaajalist hinnasurvet. Üüriinvestor peab mõtlema järgmistele küsimustele. Kas jätkata üüriäris? Või müüa üüriportfell? Või on sootuks õige aeg…
Vahel tekib korteriomanikel mõte ehitada mõistliku kasutuseta pööningule või keldrisse uued korteriomandid või koguni majale uus korrus peale ning need siis maja hüvanguks maha müüa või üürile anda. Miks mitte, kui maja konstruktsioonid ja detailplaneering seda võimaldavad. Kuid antud juhul…
Tänapäeval ehitavad korteriomanikud sageli enda kortereid ümber, muutes ruumilahendust, tuues köögi elutuppa jne. Siinkohal tekib ikka küsimus, kelle luba selliseks tegevuseks vaja on? Ehitusseadustiku kohaselt on ümberehitamise ehk rekonstrueerimisega tegemist siis, kui: muudetakse hoone piirdekonstruktsioone; muudetakse ja asendatakse hoone kande-…
Kui eelmisel korral kirjutasin täiendava küttesüsteemi lisamisest õhksoojuspumba näol, siis seekord kirjutan kohtulahendist, kus arutati küttesüsteemi muutmisega seonduvat. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-155-14 selgitanud, et elamu keskküttetorustik kuulub elamu kaasomanike kaasomandisse. Korteriühistu liikmete ühiseks huviks võib olla ka elamu küttesüsteemi…
