Üleriigilise planeeringuga määratakse, kuidas on võimalik Eesti territooriumi aastani 2050 kasutada ning see on omakorda aluseks paljudele teistele planeeringutele ja arengukavadele. Planeering mõjutab ühel või teisel viisil iga Eesti inimest, mistõttu tutvustati eilsel seminaril kõigile huvilistele planeeringu koostamise lähteseisukohti, mõjude…
Korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab, et korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Seega võib põhikirjaga ette näha rangema osalusnõude või leebema. Võib ka…
Täna arutasid regionaalminister Madis Kallas ja kliimaminister Kristen Michal Maa- ja Ruumiameti (MaRu) kontseptsiooni viimast versiooni tulevaste töötajate, huvirühmade ja partneritega. Möödunud nädalal sai ameti moodustamise ettepanek ja kontseptsioon sisulise heakskiidu ka Vabariigi Valitsuselt, mis on alus edasisteks ettevalmistusteks MaRu…
Üürikorterite pakkumiste arv ei ole peatunud ja pürgib uute rekorditeni. Portaalis KV.EE on pakkumisel üle 1800 Tallinna üürikorteri. Üürileandja jaoks tähendab see tihedat konkurentsi ja survet üürihinnale. Üüriinvestori jaoks on jätkuvalt aktuaalne: Kas hoida või müüa? Kuidas minimeerida vakantsust? Saada…
Üsna sageli tuleb ette olukordi, kus kortermaja territooriumil on parkimine korraldatud ühistu poolt väljastatavate parkimislubade alusel. Ühistu on parkimise kontrollimise teenuse tellinud mingilt ettevõttelt, kes riputab üles infotahvli parkla kohta koos parkimislepingu tingimustega, mille kohaselt loetakse parkijaga parkimisleping sõlmituks sõiduki…
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eestvedamisel valmis uue Maa- ja Ruumiameti visioon, mille kohaselt alustab uus amet tööd hiljemalt 2025. aasta alguses ning annab olulise tõuke kogu riigi maa- ja ruumivaldkonna korrastamisele. Ameti loomise ning maa- ja ruumipoliitikaga seotud muudatuste eesmärk on…
Kõige sagedamini tuleb ette üürilepingu ülesütlemist just üürniku võlgnevuse korral, kuid paljud ei tea, et seadus näeb ette konkreetsed reeglid lepingu ülesütlemiseks. Nimelt saab eluruumi üürilepingu erakorraliselt üles öelda, kui üürnikul on probleemid maksedistsipliiniga või kui võlgnevus on kogunenud teatud…
Üürnik peab üüripinda kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Seega, kui tegemist on eluruumiga, siis on see mõeldud elamiseks ja igasugune muu tegevus pole lubatud. Samuti on oluline mitte ülemääraselt häirida majaelanikke ja naabreid. Eelkõige tuleb tagada öörahu.…
Üüriturul tuleb sageli ette olukordi, kus üürnikuga on sõlmitud tähtajaline üürileping aga üürnik otsustab ühel hetkel välja kolida ära ootamata lepingu tähtaja lõppemist. Kas selline tegevus on seaduspärane? Kindlasti mitte. Sõlmides tähtajalise üürilepingu peavad mõlemad pooled arvestama, et nad on…
Üürikorterite pakkumine on jätkanud kasvu. Tallinnas on pakkumisel ~1750 üürikorterit. See seab jätkuvalt suure surve üürihindadele. Nii on KV.EE andmetel üüripakkumiste keskmine hind nii septembris kui oktoobris pisut allapoole tulnud. Üüriinvestori jaoks on jätkuvalt aktuaalne: Kas hoida või müüa? Kuidas…
Sageli esineb olukordi, kus omanik müüb korterit, mis on samaaegselt üürile antud. Selline tegevus on igati normaalne, kuid siin tuleb arvestada, et korteri müümisega üürileping ei lõpe. Seda ka siis, kui üürilepinguga on nii kokku lepitud või müügilepingus on klausel,…
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) korraldatud sentimendiuuring näitab, et kinnisvaraettevõtjad on jätkuvalt ettevaatlikud. Ootused turu edasiste arengute osas on aastatagusest pisut positiivsemad, kuid siiski oodatakse tagasiminekut nii tehingute arvus kui hindades, kommenteeris EKFLi juhatuse liige Tõnu Toompark. „Aasta tagasi novembris oli…
Üldjuhul on üürnikul õigus majutada üüritavasse eluruumi oma perekonnaliikmeid, kui üürilepinguga ei ole määratud, et seda võib teha üksnes üürileandja nõusolekul. Kes siis on üürniku perekonnaliikmed – need on abikaasa, alaealised lapsed ja töövõimetud vanemad. Teised isikud ei ole seaduse…
Võlaõigusseadus sätestab, et mitterahalise kohustuse rikkumise korral on üürilepinguga lubatud kokku leppida leppetrahvis, kui üürnik rikub mingit poolte kokkulepet. Kuid millise kokkuleppe rikkumise korral leppetrahvi nõuda saab, tuleks lepingus konkreetselt välja tuua. Näiteks, kui on kokku lepitud, et üürnikul ei…
Kui viivise määr rahalise kohutuse rikkumise korral on lepingupoolte kokkuleppe küsimus, siis eluruumi üüri korral on üürnik, kui nõrgem pool, taaskord rohkem kaitstud. Võlaõigusseadusega on kehtestatud eluruumi üürimise korral maksimaalne viivisemäär, milles võivad osapooled kokku leppida. Nimelt ei või viivisemäär…
