Uudiste arhiiv

 

Vaade korteri ostmise protseduurile läbi ostja silmade

Kasvanud uute korterite pakkumiste hulk on viinud kinnisvaraturu klientide jaoks toredasse olukorda, kus valikuvõimalus on lai, ostuotsusega ei pea ülepeakaela kiirustama ja hinda saab tingida. Need tarbija jaoks rõõmustavad võimalused ei tohi korteriostjat liialt pimestada. Korteriost tuleb endiselt vormistada ülihoolikalt

Millal korterite hinnad jälle tõusma hakkavad?

Korterite hinnad on Eestis aprillis 2007. a. olnud tipphindadest langenud ca 15%. Tallinna korterite tehinguhinnad on samal ajal langenud 7%. Üleüldise hinnalangetamiste palagani saatel kostub üha sagedamini küsimusi, millal saabub turu mõõn, mis on hea koht odava hinnaga vara soetamiseks?

Kui ma oleksin kihla vedanud… (1. osa)

Märtsi keskel avaldasin blogis prognoosi, et YIT Kodu ja Rime Kinnisvara jõuliselt väljahõigatud hinnalangused on tänasel kinnisvaraturul trendinäitavad. Tulevast kinnisvarahindade langust võib hinnata selle alusel, millise hinnaga neil jõuliselt müüki edendavatel ettevõtetel õnnestub lähima kuu-paari jooksul korterid rahaks teha. Artiklit

Kinnisvaratehingute hinnad avalikuks? Miks ka mitte?

Äripäeva blogis teeb Sven Sester ettepaneku teha kinnisvaratehingute hinnad avalikuks. Eesmärk muuta kinnisvaraturg läbipaistvamaks. Arvan, et idee on hea. Isegi väga hea. Mida enam läbipaistev kinnisvaraturg on seda efektiivsemalt see toimib. Läbipaistvad tehinguhinnad annavad võimaluse nii kinnisvara ostjatel kui müüjatel

Pidu kinnisvaraostjate tänavas

Tehingute nappuses vaevleval Eesti elamispindadeturul on palju räägitud hindade langusest. Julgemad või skandaalihimulisemad kirjeldavad olukorda kinnisvarakrahhina. Kinnisvaraarendajad on ajakirjandusväljaannete esikaante abil hindu langetanud mõnede või koguni mõnekümne protsendi kaupa. Vähemat tähelepanu on pälvinud vanemate korterite hinnad ja nende langus. Lühianalüüs

Kinnisvarakrahh – olla või mitte olla?

Kas meil on kinnisvarakrahh? Või on kriis kinnisvaraturul? Kuivõrd laialt on teada, et kinnisvaraturul, ja just elamispindadeturul ei ole parimad ajad, siis on teema aktuaalne. Selleks, et turuolukorra lahkamisega edasi minna uuriks esmalt õigekeelsussõnastiku abil, mida tähendavad sõnad “krahh” ja

Nipitamine kinnisvara müümisel ei loo usaldust

Kinnisvara müügiturul on rasked ajad. Meediasse on imbunud infot nii ülepakkumise, hinnalanguste kui ka juba kinnisvaraarendajate pankrottide kohta. Kui kokku lugeda Tallinna müügisolevad korterid, siis neid on kindlasti pakkumises üle 2 500. Suur pakkumine on pannud kinnisvaramüüjad müügi edendamiseks tegema

Kinnisvaraindeksi langus jääb alla tegelike tehinguhindade langusele

Viimase nädalaga langes kinnisvarapakkumise hinnaindeks 0,5%. Kui eeldada, et langus 0,5% nädalas jätkub kogu eesoleva aasta vältel, siis tähendab see seda, et aasta lõpuks on kinnisvarahindade langus ligikaudu 20%. See ei pruugigi tõest väga kaugel olla. Võrreldes aastataguse ajaga on

EPL: Külaliskorterid Lasnamäel, korterhotell Pärnu rannas

Ehitaja püstitab Lasnamäe ja Kadrioru piirile ärimaale hooneid, kuhu tuleb 139 korterit, mida jälgede segamiseks nimetatakse külaliskorteriteks. Lasnamäe veerule, Valge tänava poolenisti elamu-, poolenisti ärimaale on juba püstitatud viis korterelamut. YIT Ehitusel on luba just ärimaa osale veel neli hoonet

Maa-amet ja Notarite Koda sõlmisid kokkuleppe andmete elektrooniliseks edastamiseks

Maa-ameti peadirektori esimene asetäitja Raivo Vallner ja Notarite Koja esimees Tiit Sepp sõlmisid eile kokkuleppe, mille kohaselt esitavad notarid alates selle aasta juunist kinnistute võõrandamislepingute ärakirjade asemel tehingute andmed katastripidajale elektrooniliselt. “Notarite jaoks on tegemist kinnisvaratehingute tõestamisega kaasneva täiendava ülesandega”,

Menetlusse võeti eluruumide erastamise seaduse täiendamine

Riigikogu juhatuse otsuse kohaselt menetlusse võetud valitsuse 7. veebruaril algatatud eluruumide erastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (573 SE) näeb ette võimalust erastatud eluruumide omanikel seada korterimandid ja koormata korteriomandeid avalik-õigusliku reaalkoormatisega. Eelnõu täiendab seadust selliselt, et annab korteriomandite seadmise võimaluse

Kinnistamisele kuluv aeg lüheneb

Eelmise aasta lõpu seisuga oli kinnistusraamatus kokku 695 216 kinnistut, sh 336 175 maatükki, 356 751 korteriomandit, 1834 hoonestusõigust ja 456 korterihoonestusõigust. 2004. aastal oli kinnistamisi 219 479, 2003. aastal 173 515. Kõigis kohtutes menetleti eelmise aasta lõpul kinnistamisavaldusi keskmiselt

Hüpoteekidega koormatud kinnistute hulk kasvab

Kinnistamiste hulk on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud ligi viiendiku võrra – 19 %. 1. oktoobri seisuga oli kinnistusraamatusse kantud kokku 679 812 kinnistut, neist maatükke 329 464, korteriomandeid 348 131, hoonestusõigusi 1761 ja korterihoonestusõigusi 456. 2004 aasta III

Vajalik uurimistöö enne kinnisvara ostu

Uus kodu võib tuua uue elukvaliteedi, kuid võite selles ka pettuda. Õnneks ei ole keelatud ostu eel oma peaga mõelda. Õppige teiste kogemustest – on märke, mis peaksid teid ostu eel ettevaatlikuks tegema. Kas müüja on selle korteri omanik ja

Kinnisvaratehingute arv stabiilne, tehingute väärtus tõuseb

2003. a. esimene poolaasta oli kinnisvaraturul taas aktiivne – sõlmiti pea 21000 kinnisvaratehingut. 2002. aasta jooksul sõlmiti vähem kinnisvaratehinguid kui 2001. aastal. Nüüd on võrreldes 2002. a. esimese poolega sõlmitud 5% rohkem kinnisvaratehinguid, mille väärtus ületab aastatagust numbrit 14%. Jätkuva