Paljudel korteriühistutel on probleeme sellega, et üldkoosolekule ei ilmu nõutav arv korteriomanikke. Inimesed on sageli hõivatud või lihtsalt passiivsed. Siis tuleb kokku kutsuda uus koosolek, mis on aja ja ressursikulukas. Abiks võiks olla juhatuse otsus võtta otsuseid vastu koosolekut kokku…
50% ehk valdav enamus Eesti elanikest elab kortermajades, mis on ehitatud enam kui 20 aastat tagasi ning vajavad renoveerimist, et ka järgmistel kümnenditel olla elukohaks sadadele tuhandetele inimestele. Millised renoveerimistööd on vajalikud ning kuidas korterühistu peaks renoveerimist finantseerima? Tallinna Tehnikaülikooli…
22/05/2023 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Korteriühistu juhtimise ABC“. Koolitusel annavad Evi Hindpere ja Pille Kaarlõp ülevaate korteriühistu juhtimisega seonduvatest õigusaktidest ja korteriühistu raamatupidamise korraldamisest. Koolitusele on oodatud: korteriühistu juhatuse liikmed ja haldajad, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega; korteriühistu revisjonikomisjoni liikmed, kelle…
Kortermajade juures on sageli probleemiks parkimiskohtade puudus. Kuidas linnavalitsus ka ei propageeri ühistranspordi kasutamist, ikka eelistatakse isiklikku sõiduvahendit. Kuidas siis lahendada olukord, et kõigile oleks parkimisreeglid selged? Nii parkimiskohad, keldriboksid, pööning jms on kõikide korteriomanike omandis ja igal korteriomanikul on…
Käes on kevad ja korteriühistutel üldkoosoleku läbiviimise aeg. Mõned agaramad ühistud on juba vajalikud otsused vastu võtnud aga paljudel on otsustamised veel ees. Vältimaks võimalike vaidlusi, vaadake üle oma põhikirjas sätestatud üldkoosoleku osaluse nõuded. Kellel põhikirja ei ole, peavad järgima…
05/10/2023 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaraobjekti majanduskava koostamine“. Koolitusel tutvustab ja selgitab Meelis Pääro kinnisvaraobjektile majanduskava (eelarve) koostamise normatiivseid aluseid, hea tava praktikaid ja kulude optimeerimise võimalusi. Koolitusele on oodatud: kõik kinnisvaraomanikud (äri- kui eluruumid); korteriühistute juhatuse liikmed ja revidendid; kinnisvara…
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tellimusel valmis uuring, milles analüüsiti korterelamute renoveerimise tõhustamise võimalusi ja tehti ettepanekuid, kuidas suurendada renoveerimise aktiivsust ja kvaliteeti. „Renoveerimislainele hoo sisse saamiseks peavad nii avalik kui ka erasektor andma endast parima, et eemaldada teelt kõikvõimalikud takistused.…
Kodu ostmine on üks suuremaid finantsotsuseid, mida elu jooksul teeme. Kinnisvara valides tuleks mõelda selle likviidsusele – sellele, kui lihtne on seda hiljem sarnase hinnaga edasi müüa. Kõrge likviidsus tähendab ostja jaoks rahulikku meelt, sest investeering ei kaota väärtust ning…
Riigikohus täpsustas täna avaldatud määruses, kuidas saab korteriühistu paigaldada majja valvekaamerad olukorras, kus mõni korteriomanik pole sellega nõus. Üks Tallinna korteriomanik vaidlustas nimelt kohtus korteriühistu üldkoosoleku otsuse, millega muu hulgas paigaldati majja valvekaamerad. Avaldaja leidis, et kaamerad riivavad tema privaatsust,…
10. aprillil kell 9 hakkas KredEx vastu võtma taotlusi, mis on mõeldud korteriühistutele üle Eesti korterelamute terviklikuks kordategemiseks. Taotlusvooru maht oli 80 miljonit eurot ja tööpäeva lõpuks oli see taotlustega kaetud. Taotlusi laekus kõigist Eestimaa paikadest. “Hiljuti käibele tulnud sõna “sundrenoveerimine”…
Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele antakse 2023. aastal läbiviidavas taotlusvoorus võimalus taotleda ligi 1,7 miljonit eurot tühjenevate korterelamute probleemiga tegelemiseks. Kui algselt plaaniti taotlusvooru eelarveks miljon, siis kohalike omavalitsuste suure huvi ja osalemissoovi tõttu suurendati vooru eelarvet u 700 000 euro võrra.…
Kodu ostmine on üks suuremaid finantsotsuseid, mida elu jooksul teeme. Kinnisvara valides tuleks mõelda selle likviidsusele – sellele, kui lihtne on seda hiljem sarnase hinnaga edasi müüa. Kõrge likviidsus tähendab ostja jaoks rahulikku meelt, sest investeering ei kaota väärtust ning…
On palju diskuteeritud selle üle, kas korteriühistu põhikiri peaks olema lühike ja lakooniline või pikk ja põhjalik. Loomulikult on see iga ühistu enda otsustada, kuna põhikirjale on mittetulundusühingute seadusega kehtestatud vaid üldnõuded. Mina isiklikult aga pooldan põhjalikku põhikirja ja siinkohal…
Ehk mäletate aastate tagust juhtumit, kus Tallinnas Liivalaia 5 majas jagati üks korteriomand 69-ks väikeseks korteriomandiks. Juurdepääs korteriomanditele tagati läbi n-ö administratiivpinna seatud servituutide kaudu. Ja analoogseid jagamisi on tehtud teisigi ning kohtupraktika on olnud erinev. See juhtum läbis kaks…
Sageli juhtub korteriühistutes, kus korteriomanik on juhatuse või ka üldkoosolekuga mõnes küsimuses eriarvamusel või koguni tülis. Kumbki on enda õiguses kindel ja järele ei anna. Sellise juhul päädib vaidlus kohtuteega, kuna Eesti riigis mõistab õigust vaid kohus. Teatud vaidlustes on…
